Muutused kunstis Kui keskaja lõpul levis humanistlik ellusuhtumine, kus enam polnud keskpunktis ainult Jumal, vaid ka inimene ise oma vooruste ja tahtmistega, muutus ka kunst. Kunstnikele tundus keskaegne igav ja vaimuvaene ning aina rohkem hakati eeskuju võtma vanaaja meistritelt. Alguse sai renessanss ehk antiikkultuuri taassünd. Renessanssi ajal muutus paljuski kunsti temaatika. Enam ei olnud kõik seotud vaid kirikuga. Rikkad valitsejad ja linnaelanikud tellisid kunstnikelt endast portreesid ja maale, et oma varast rõõmu tunda ja uhked elamuid kaunistada. Üha rohkem hakati inimesi maalima ka looduses. Kõike üritati kujutada võimalikult tõetruult, sõltumata pildi teemast
sügavamaid ideid, kui akadeemilise haridusega ,,kunstnikult". Kas see maanaine on siis kunstnik või on ta lihtsalt andekas? Ryan P. Snuffer on oma artiklis avaldanud sellise mõtte: Kas kunst ei või olla see, mis paneb kunsti tarbija loominguliselt mõtlema. Kui jazzmuusikat kuulav mees tuleb kuulamise ajal geniaalsele äriideele ja suudab luua miljardikompanii, kas see pole siis ka omamoodi kunst? On. Kindlasti on. Vaimuvaene inimene ei suuda tarbida teiste loomingut, ehk siis kunsti, ja ei suuda ka ise midagi luua. Kuid kuna keegi meist ei ole vaimuvene, mõned lihtsalt on vähem loomingulised, kui teised, pole olemas inimest, kes ei võiks olla kunstnik. Naine, kes töötab raamatupidajana, on tavamõistes väga maine inimene ja keegi ei tuleks selle peale, et ta võib olla loominguline. Samas võib ta kodus paigutada oma kollektsiooni elevantidest nii kaunilt ritta, et see moodustab omaette kompositsiooni
Tammsaare loodab ka, et uusrikkad huvituksid haridusest ja kunstist ning asuks seda eesti pinnal edasi arendama uute põlvede tarbeks. Ta loodab, et nende lastes ,,tärkab see idu, millest kasvab vaimuaristokraatia." Tammsaare tõdeb, et haritud saamiseks on tarvis erinevaid ressursse. ,,Rahaaristokraatia on ikka vaimuaristokraatia loometingimuseks olnud. Vaimu harimine nõuab vaba aega, varandus võimaldab selle." Ta toob välja ka selle, kui vaimuvaene maa tema meelest Ameerika on, seda nimelt kultuurilises mõttes. Tammsaare toob ka näiteid teistest kultuuritegelastest, kes samuti arvavad: M. Gork, K. Hamsun, H. G. Wells, E. Vilde. Selle vastuseks ütleb Law, sir Alfred Maurice, et Ameerika on alles uus maa ning kunsti loomise aeg seisab alles ees.Ta palub oodata. Tammsaare unistab, et peatselt saabuks ka siiamaile rikkused ning võimsad, jõukad mehed, kes siin nii poliitilist-, majanduslikku- kui ka vaimuelu arendaks
võimalik tõeline eksistents. Inimesed seda üldjuhul ei märka- põhjuseks on enesepettus, halb usk. Rahvahulka sulamine lihtsustab säärast enensepettust. Karl Jaspers kirjutas 1931. Aastal sellise nähtuse kohta: ,,Ka inimene ise kuulub massi hulka, ent see mass ähvardab teda luputada ,,meie kõik"- retoorikasse ja möllu, millest inimene saab petliku jõutunde, mis siiski haitub nagu poleks seda iial olnudki. Ka liigendatud mass on vaimuvaene ja ebainimlik. Ta on olemine ilma eksistentsita, ebausk ilma usuta. Ta võib kõik puruks tallata, tal on soodumus mitte taluda suurust ja iseseisvust, kuid kasvatada inimest nii, et neist saaksid usinad töösipelgad."(2. lk 53.) Inimesed põgenevad vastutuse eest. Kuidas seda tehakse? Üldjuhul seletavad eksistentsailistid seda järgmiste võtetega: Viited ilmutusele Selles suhtes on tuntud näiteks Piibli Aabraham, kellel Jumal käskis ohverdada oma poja Iisaki
kujundlikult. Ühe jaoks on see kaitsereaktsioon, teise jaoks aga ettekääne end esile tuua. Stereotüübid sisaldavad endas nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Ühelt poolt pole võimalik eksisteerida ilma neid kasutamata. Näiteks ka traditsioone võib käsitleda kui kujundlikku mõtlemist. Ühiskonnas eksisteerib palju häid traditsioone, kuid vahel võib neid valesti kasutades juhtuda nii naljakaid kui ka traagilisi situatsioone ( E. 2011). Teame ka seda, et vaimuvaene mõtlemine on mõjutanud inimese seksuaalelu. Ühiskonna kehtestatud normid panevad inimese valiku ette ning vahel loobub inimene oma soovist ja valib selle, mida peetakse õigeks. Soo-ja sugupoolesüsteem Sooroll on inimese käitumisviis, mida ühiskonnas seostatakse mees- ja naissooga. Noorte ettekujutus soorollidest määrab, kui ,,mehelik" või ,,naiselik" teismeline paistab ja tahab olla. Soorollid hakkavad toimimima lapse sünnist alates, esialgu oma vanemate
55). Ilu on muutunud antud ühiskonna võtmesõnaks ning seepärast püütakse hoolega oma välist külge ideaalilähedaseks muuta. Ühiskonna surve naistele on viimaste aastate jooksul tohutult kasvanud. Inimest, kes ei jumalda sihvakat iluideaali, peetakse lohakaks ja räpakaks ning leitakse, et ta pole väärt teiste austust (Schneider 2000: 16). Tuntud Ameerika ajakirjanik Kin Hubbard on öelnud: ``Ilu on pinnapealne, aga kui oled varatu ja vaimuvaene, siis on see väärtuslik vara`` (Toliver 2004: 47). 2.2 Eesti naise sissetulekud kui tarbimise eeldus Statistika, mis pärineb mõne aasta tagant, nätab, et naiste palk moodustab meeste palgast keskeltläbi 76 protsenti (vt Tabel 3). See ei tähenda siiski, et näiteks naismüüja saaks veerandi võrra vähem palka kui tema kõrval töötav ja samu ülesandeid täitev meesmüüja. Niisugune vahetegemine on seadusega keelatud, kuigi ei saa öelda, et seda enam üldse ei esineks
annaabi.ee 
