Kunstilooming sünnib Alveri jaoks samuti vastandite pingest, see on ühtlasi vastuolusid üle tavaks ning ühendavaks jõuks. Kunst on ka ,,Tolmu ja tule" keskseid teemasid. Alveri looming ei paista tingimata kuuluvat naiskirjanikule. Tema 1930. aastate luulet on nimetatud lausa mehelikuks ja arukaks. Kuid hoolikalt otsides võib naiselikke jooni siiski leida- nt tujukust ja edevust. Kui otsustada autorihoiaku järgi on Alver ,,sinisukk"-iseseisev vaimutegevust eelistav naine. 1930.-40. aastate vahetusel toimusid Alveri luules muutused, ta hakkas rohkem tähelepanu pöörama eesti folkloorile ja kirjandustraditsioonidele ning rahvakeelele. See muutus tuleb eriti ilmekalt esile 1940. aastate algul, Teise maailmasõja ajal kirjutatud luuletustes. Nende aine on võetud eesti küla- ja maaelust. Alveri sõja-aastate luule eredamaid saavutusi on eesti vana regilaulu stiili ja vormi jälgiv lühipoeem ,,Leib"
informatsiooni ja seejärel meie vaimutegevus. 3) Kuidas tekivad vaimu väiste asjade ideed (aistimine)? See tekib meie meele ärritavate asjade talletamisel meie mällu. 4) Mis on ideede teiseks allikaks ja kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast? Millise tähenduse annab Locke sõnale tegevused? Teiseks allikaks on meie vaimutegevus. Meie vaim töötleb aistingute kaudu saadud infot ja talletab selle meie mällu. Sõna tegevus väljendab autorile nii vaimutegevust vaid ka sellele järgnevat tunnet. 5) Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat? Kuna kui me hakkame oma see olevaid ideede allikaid otsima siis me tavaliselt jõuama kummagi neist juurde. 6) Kuidas tähelepanelik mõtisklus lmaailma sündiva lapse seisundi üle veenab selles, et enamik meie ideede allikas on väliskogemus? Enamik ideede allikaid on välismaailm, kuna lapse sündides pole
palju välismaailmast saabuvatest ideedest reflekteerib inimene oma sisemise meelega, järelikult sellest, kas inimene suunab oma mõtted vaimu tegevusele. 8) Sest maailm on täis erinevaid väliseid ideid, mida on üsna lihtne omaks võtta. Seepärast on raske ennast meeltega aistitavast lahti rebida, kuna välistel ideedel ei näi lõppu olevat ja paljud tahavadki muudkui oma teadmisi täiendada, et ei mõtlegi sisemiste ideede vajalikkusele. Tuleks aga uurida oma siseelu, oma vaimutegevust. Seda teevad paraku vähesed. Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 4 Novum Organum Põhiideed ja iidolid: Bacon tutvustab oma töös uut mõtlemis- ja looduse uurimisviisi, mille järgi saadakse tõde teada vaatluse ja induktsiooni läbi. Oma ülesandeks ei pea ta tolleaegse(iidolitele toetuva) filosoofia väljajuurutamise ja selle asendamise enda filosoofiaga, vaid arvab, et need kaks
Pukspuust. Õp lasi selle tahvlile panna, teistel vihikusse kirjutada, kiitis teda. Kodukirjand Kreutzvaldist ja Koidulast (jaak kavatseb ära kasutada kirjandit virve pukspuu suunas liikumiseks). Point: iseenesest pole mitte midagi??? VIII Jaagu eesmärgid kirjandi kirjutamisel (et Virve suunas liikuda): 1) kirjutadan nii hästi, kui suutis, et esineda Vaimukultuuri Ühingus. 2) kirjutada nii, et tema arutlused oleksid Virvele (kui luuletav ja natukene sinisukne: vaimutegevust eelistav naisterahvas) vastuvõetavad, üllatavad (lk 100). Esines ühingus, virve oli heas mõttes üllatunud. Läks nagu unistas. Esitamise lõppu suur arutelu. Johanson, tema sõber ja õp Roop. IX saavutus oma jutuga kreutzvaldi ja koidulaga..Virvele mulje avaldamiseks. oluline hoopis: Tooderiga kõnelus. Tooder rääkus buda mungast ja teiste ning enda veenmisest. X Kristjan Koorma sünnipäev. Jaak pettunud, kuna arvab, et Virve ei saabugi sünnipäevale, aga saabus siiski
all mitte ainult vaimu toiminguid oma ideedega, vaid ka ideede poolt vahetevahel tekitatavaid teatavat laadi kirgi [passions], mis ideede puhul mõnikord tekivad, nagu näiteks rahuldustunnet või ebamugavustunnet, mis tekivad mingi mõtte puhul. 24) millega on põhjendatud et peale välismaailma ja vaimutegevuste ei ole muud ideede allikat (pole lihtne vastata) Sest me peame kasutama ideede genereerimiseks välismaailmast saadavat informatsiooni ja vaimutegevust. Ilma nende kahe elemendita oleks raske, kui mitte öelda ,et võimatu ideid luua ja saada. Näiteks võib tuua : Valgus ja värvid on igal pool kohe võtta, kui vaid silmad on lahti; helid ja mõned kombatavad kvaliteedid ei jäta ärritamata [solicit] nende vastavaid meeli ning tungivad [force an entrance] vaimu; ent siiski ma arvan, et jäädakse kergesti nõusse, et kui last hoitaks täiskasvanuks saamiseni kohas, kus ta ei näeks midagi muud peale musta ja valge, tal
Grotesque and Arabesque» (1840) ja ajalehes «Mirror» oma kuulsa «Kaarna» («The Raven», 1845), mis ühes juba varem ilmunud jutustusega «Kuldpõrnikas» («The Gold Bug») tegi ta üleameerikaliselt kuulsaks. Tänu sellele õnnestus P'l saada «Broadway Journal'i» kaastoimetajaks, mõni aeg hiljem ostis ta ajakirja ära ja läks juba 1846. aasta jaan. pankrotti. Üürikest õnne ja vilgast vaimutegevust varjutas paraku Virginia tervise pidev halvenemine. Nagu kirjaniku vanematel, nii oli ka ta naisel tiisikus ja ühel päeval kodus lauldes hakkas ta verd köhima. 30.jaan 1847 Virginia suri. Ja kuigi ta kirjutas veel oma filosoofilise proosapoeemi «Heureka» (mida pidas ise oma suurimaks saavutuseks), mitmed klassikaks saanud luuletused («Ulaluum», «Anniele», «Kellad»), lõi lähemaid suhteid mitme
Arthur Gordon Pym» (1838; e. k. «Arthur Gordon Pym'i lugu»1936) ning jutukogu «Tales of Grotesque and Arabesque» (1840) ja ajalehes «Mirror» oma kuulsa «Kaarna» («The Raven», 1845), mis ühes juba varem ilmunud jutustusega «Kuldpõrnikas» («The Gold Bug») tegi ta üleameerikaliselt kuulsaks. Tänu sellele õnnestus P'l saada «Broadway Journal'i» kaastoimetajaks, mõni aeg hiljem ostis ta ajakirja ära - ja läks juba 1846. aasta jaan. pankrotti. Üürikest õnne ja vilgast vaimutegevust varjutas paraku Virginia tervise pidev halvenemine. Nagu kirjaniku vanematel, nii oli ka ta naisel tiisikus ja ühel päeval kodus lauldes hakkas ta verd köhima. 61 30.jaan 1847 Virginia suri. Ja kuigi ta kirjutas veel oma filosoofilise proosapoeemi «Heureka» (mida pidas ise oma suurimaks saavutuseks), mitmed klassikaks saanud luuletused («Ulaluum»,
annaabi.ee 
