kuid viib tähelepanu kõrvale enda riigi kaitsmisest. Arvamus Autori pihtimus kinnitas minu arusaamist. Hando Runnel ütles: “Tantsimine on nooruse tunnus. Tants koondab tähelepanu ühte punkti. […] Mis sünnib tantsijast eemal, tantsimise hetkel, ei tajuta. Aga maailm toimib tantsija Karli Udso, G3R noorest tahtest hoolimata.” Ta ütles ka, et võim ja vaim ei vastandu ja ilma vaimuta ei ole ka mingit võimu. Hando Runneli pihtimus aitas mul mõista purpurtigude kujundit, mille peale ma ei oleks ise tulnud. EPL artikkel andis edasi parema info selle aja olukorrast, mis aitas mõista luuletajate seas aset leidnud kriisi ja rasket ühiskondlikku olukorda. Esimest korda H. Runneli luuletust “Ilus poiss tantsis kaerajaani” lugedes oli minu jaoks raske mõista kõiki metafoore ning ka seda, miks autor võiks säärase luuletuse pärast pahandustesse sattuda. EPL
Minu kokkuvõtte Descartes'i 6. meditatsioonist. 1. Mis on minu hinnangul antud artikli põhiväide? Minu jaoks on antud artikli põhiväide arusaamine/arusaamatus, kas on olemas füüsiline keha ilma vaimuta ja kui on, siis kas see keha eksisteerib kõigi jaoks ühesugusena või meie vaim ja loomus ka eksitab meid. Sellele leiab Descartes erinevaid võimalikke vastuseid, uurides, kuidas tema tajub ümbritsetavat ja kuidas on vaim ja keha omavahel seotud, kui üldse on. 2. Millised on põhilised argumendid selle väite kinnituseks? Esiteks, ta esitas võimaliku väite, et eksisteerivad ainult matemaatiliselt tõestatavad kehad
vaimus. Berkeley kõige kuulsaim ja enim sõnasõdu põhjustanud mõttekatse on kokku võetud järgmises ülesandes: püüdke ette kujutada objekti, mis eksisteerib nii, et mitte keegi seda ei taju. Seda on tihi nimetatud tema meisterargumendiks materialismi vastu ja see leidub tema ,,Põhijoontes": ,,Selleks pole vaja muud, kui vaadata oma mõtteisse ja proovida järele, kas te suudate kujutleda mingit heli, kuju, liikumist või värvi eksisteerivat nii, et keegi seda ei taju, st ilma vaimuta". Berkeley meelest võime me küll kujutleda puid pargis ja raamatuid kapis, kuid sealjuures me vaid vormime oma vaimus teatavaid ideid, mida me raamatuteks ja kapideks nimetame, samal ajal jättes vormimata kellegi, kes neid tajuks. Me ei suuda kujutleda oma mõtlemise objekte võivat eksisteerida väljaspool vaimu; selle jaoks peaksime me kujutlema neid eksisteerima nii, et keegi neid ei kujutle ega neile ei mõtle, mis on ilmne vasturääkivus
Descartesi sõnade järgi on Jumal loonud meid kehast ja vaimust koosnevaks ning vaim on midagi, mis suudab eksisteerida ka ilma kehata. Näiteks, kui on halvatu kaotanud oma jäseme, võib ta endiselt tunda selsamal kaotatud jäsemel tunda valu, sügelust jms füüsilisi aistinguid. Inimene on eelkõige mõtlev olend. Nii nagu ütleb Descartes oma kuulsama lause ,,Cogito ergo sum" (Mõtlen, järelikult olen olemas). Sellest võib järeldada et meie keha ei toimiks ilma vaimuta. Keha all pean silmas oma jäsemeid ja pead ja kogu seda tajutavad materjali, millest väline vaatleja tajub, et tegu on inimesega ning vaim pole midagi muud kui see tükikest aju mis paneb meid mõtlema ja kujutlusvõimet omama. Seega keha oleks justkui vaimu tööriist või vahend, mille kaudu vaim näeb, kuuleb, tunnetab valu ja naudingut. See kõik jõuab meie vaimuni aga selle tükikese aju kaudu, mis omakorda kogub infot meelte vahendusel. Tõe tunnetamisel mängib põhirolli vaim
luuletajaks). · Igas inimeses peitub kunstnik. Igaüks, kes midagi loob või väljendab on kunstnik see avab võimaluse ja selgitab nn igamehekunsti tekkimist. · Kunstnik geenius. · Piir- kunsti ja mitte-kunsti vahel on kokkuleppeline, mitte kvalitatiivne · Siiski eristab Croce head ja halba kunsti · Ta astub Hegeli jälgedes, väites, et hea kunst on ühtlasi ilus ja see saab olla üksnes inimese poolt loodud. Kõik, mis on passiivne ja vaimuta (nt loodus) ei saa olla ilus. Ilu on inimese väljendustegevuse tulemus. Ükskõik, milline on kunsti sisu/aines (võib- olla ka inetu, igapäevane, igav), alles töötlemine ja vormimine muudab selle (ka sisu) kauniks. Ilus on inimese vaimutegevuse tulemus. Inimese poolt loodu on ilus ja kunst. Kõik passiivne, vaimuta, väljenduseta ei saa olla ilus Croce jaoks. Viib omakorda mõtteni, et kui ilu on inimese väljenddustegevuse tulemus, siis ükskõik milline on
Schopenhauer, ja siis Kant, Hegel, Marx, lisaks Freud.Ühendades teaduse ja filosoofia, uuris taa sotsiaalseid, majanduslikke, poliitilisi, psüühilisi situatsioone ning nende ühiskondlikke ja individuaalseid tingimusi mitte lihtsalt kui antusi, vaid kui ajalooliselt kujunenuid, järelikult muutuvaid ja muudetavaid. Tema varasemat neomarksismi varianti ja ilisemat evolutsiooni on ilmestanud esiplaanil olev moraal.Ühiskond ilma moraalita tähendaks talle ühiskonda ilma vaimuta. Olulisel kohal on teoloogia tema töödes, sest mis muu takistaks inimesi tegemast selliseid õudusi nagu Hitler ja staalin tegid, kui jumal. Ise nimetab ta seda Igatsuseks Teistsuguse järele. Kritiseerib positiviste, kes leidsid, et jumala surnuks kuulutamine on ühiskonna arengu seisukohalt hea. Algselt marksist, leidista peale II Maailmasõda, et Marks oli eksinud tootmissuhete 74
annaabi.ee 
