juunil 1914 vallandas Euroopas pahameeletormi, millest sai alguse konfliktide laine. Tol ajal puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon, mis oleks suutnud tekkinud olukordi kiirelt lahendada. Ka oli sõjaline mõtlemine kaalukam kui diplomaatia. Vaatamata sõjatehnika tormilisele arengule, ei uuendatud sellele vastavalt julgeolekupoliitikat. Inimesed kujutasid sõda romantilise, üleva ja hülgavana. Algselt takistas sõda kõigis riikides ulatusliku vaimustuspuhangu. Sõdurid läksid sõtta innustunult, suures au ja kuulsuse ootuses ning peatses kojunaasmises. Eufooria asendus peagi aga reaalsusega. 1915. aasta alguseks olid läänerindel ehitatud välja kaitseliinid ja algas ohvriterohke positsioonisõda. 1915. aasta aprillis kasutasid Saksa väed Ypres`i juures mürkgaasi inglaste vastu, mis ei suutnud aga nende vastupanu murda. Järjest rohkem kasutati merel allveelaevu. 7. mail 1915
( tehnika areng, rünnaku kiirus) Maailmasõja ajend: ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juuni 1914 ( must käsi org)Saksamaa õhutusel kuulutas AU Serbiale sõja( PÕHUSED : võitlus tooraine allikate, turgude ja mõjupiirkindade pärast ning S ja I konflikt); vene mobilisatsioon, millele esitas S ultimaatumi, et nad selle tühistaks.Aga seda ei tehtud ja S kuulutas Vle ja Ple sõja ning tungis kallale Belgiale(neutr.), mis sundis sõtta astuma ka Ing. Sõja algus tekitas vaimustuspuhangu, sõdurid läksid sõtta innustunult, oodates au ja kuulsust. Sõda laienes kiiresti Euroopa piireidest välja ja kaasati ka E riikide asumaad ja liitlased teistest maailmajagudest.(34 riiki). Kõrvale jäi Itaalia. J vallutas Si alad Vaiksel ookeanil. Sõdivate poolte plaanid: s sõjaplaan. Shlieffeni plaan: P kiire purustamine ja siis Vle kallaletung. umbes 4 kuud pidi kestma. P sõjaplaan. Plaan 17: vältida Prant-Preisi sõjas kogetud katastroofi, P-S piirile
Maailmasõja ajendiks nimetati Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinardi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914(serbialane tappis).See vallandas Euroopas pahameeletormi. Seepeale kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja Saksamaa õhutusel. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksamaa kuulutas 1.aug. 1914 sõja algul Venemaale, siis Prantsusmaale, tungis kallale ka Belgiale, kelle neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad. Sõja algus tekitas sõtta astunud riikides vaimustuspuhangu. Sõdurid läksid innustunult sõtta ja olid veendunud, et hiljemalt aastavahetuseks ollakse kodus tagasi. Sõda laienes kiiresti haarates kaasa ka Euroopa asumaad ja liitlased teistes maailmajagudes. Venemaa kokkuvarisemine: 1917.a alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni äärele. Süvenes kriis: *rahutused sõjaväes *majanduslik kaos- tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis(suurlinnades näljamässud) *keisrivõimu autoriteet langes
Atentaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist. Venemaa asus toetama Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas Autria-Ungari Serbiale sõja, Venemaa kuulutas välja mobilatsiooni Saksamaa esitas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilatsioonikäsu tühistamist.Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1.augustil 1914 Venemaale ja seejärel 3.augustil Prantsusmaale sõja, 4.augustil tungis Belgiale kallale. See sundis Inglismaad sõtta astuma. Sõja algus tekitas vaimustuspuhangu. See haaras kaasa ka vasakpoolseid poliitikuid. Sõdurid läksid sõtta innustunult, oodates kuulsust ja au ja lootes aastavahetuseks kodus olla. Sõda laienes kiiresti, ka teistess maailmajagudesse. Sõdivate riikide arv-34. 23.augustil 1914 astus Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunkti Hiinas. 1914.novembris astus sõtta Türgi Saksamaa ja Austria-Ungari poolel. 3.SÕDIVATE POOLTE PLAANID *Saksa sõjaplaan e
sõttaastumine küll ootamatult, kuid siiski arenesid sündmused nende jaoks mustalt, sest nad lootsid, et Inglismaa jääb neutraalseks. Sellele järgnes uus ebameeldiv üllatus: Itaalia kuulutas end neutraalseks, kes oli 1882. aastal ühinenud Saksamaa ja Austria-Ungari sõjaliiduga (Kolmikliit). Ta sekkus sõtta juba 1915. aastal, ning siis mitte oma seniste liitlaste, Keskriikide, vaid Antandide pool. Sõja algus tekitas kõigis sõtta astunud riikides ulatusliku vaimustuspuhangu. Sõjavaimustus haaras kaasa ka seda seni vastustanud vasakpoolsed poliitikud. Sõdurid läksid sõtta innustunult, oodates kuulsust ja au ning olles veendunud, et hiljemalt aastavahetuseks ollakse kodus tagasi. Puhkenud sõda laienes kiiresti Euroopa piiridest väljapoole, sest kaasa haarati ka Euroopa riikide asumaad ja liitlased teistes maailmajagudes. Peagi oli üksteisega sõdivate riikide koguarv 24.
mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutusena, esitades Venemaale ja selle liitlasele Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist. Kuna seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1. augustil 1914 algul Venemaale sõja, seejärel Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia erapooletuse rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad. Sõja algus tekitas kõigis sõtta astunud riikides ulatusliku vaimustuspuhangu. Sõjavaimustus haaras kaasa ka seda seni vastustanud vasakpoolsed poliitikud. Sõdurid läksid sõtta innustunult, oodates kuulsust ja au ning olles veendunud, et hiljemalt aastavahetuseks ollakse kosud tagasi. Puhkenud sõda laienes kiirelt Euroopa piiridest väljapoole sest kaasa haarati ka Euroopa riikide asumaas ja liitlased teistes maailmajagused. Peagi oli üksteisega sõdivate riikide koguaerv 34.
annaabi.ee 
