igaühe loomusest, sellest, mis talle on iseloomulik ja tagab sellest tulenevalt sündsuse püüelda elu mõtte poole. Asjatu on püüelda selle poole, mida nii kui nii ei saavuta. Suurim eesmärk on saavutada ühtlus nii elus tervikuna kui üksikutes tegudes, mis on saavutatav vaid oma loomust järgides. Igaühe kohustus on tundma õppida iseend, oma vaimulaadi, et saada aru oma tugevustest ja nõrkustest. Olles olukorras, kus tuleb täita kohustusi, mis ei ole kooskõlas enda vaimulaadiga, tuleb olla väga hoolas vältimaks nõrkustest tulenevaid takistusi ja püüdmata samas kasutada tugevusi, mida tegelikult ei ole. Et leida oma roll elus, tuleb lähtuda enda tahtest ja sellest, kes tegelikult ise olla tahetakse. Sellise otsuse tegemine võib kujuneda väga raskeks, olgu selle põhjuseks siis liigne noorus otsuse tegemisel, soov teha meelehead vanematele või liigne hoolimine teiste arvamusest. Kui tekib siiski olukord, kus oma rolli
linnad, käsitöölised jagunesid erialade järgi ja hakkasid tootma müügiks. Kaubandus elavnes ja paisus ülemaailmseks, Idamaadest toodi kalleid luksusesemeid. Gooti ajastu tõi enadaga kaasa talupoegade ülestõusud, rahulolematuse suurfeodaalidega ja oli oma ajastuvaimult palju vastuolulisem kui romaani ajastu. Ühest küljest vastas see oma hiilguse tipul olevale rüütliideaalile, teisalt aga linnakodanikkonna võitluse ja vaimulaadiga. Kirik püüdis usku uuendada, kuningad oma võimu suurendada. Gooti ajastu kestis pea 5 sajandit, lõppedes 16 saj renessansiga. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks.
tegevusväljaks. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest, mida omavahel ühendasid seatinaribad, langedes kokku kujutiste kontuuridega. Ainult väiksemad detailid kanti värviga klaasile. Klaaside värvid olid väga puhtad ja intensiivsed ning tänu aknaid läbivale valgusele omandasid nad erilise sära ja hõõguvuse. Kirikuid täitis fantastiline, lausa ,,ebamaine" valgus, mis oli suurepärases kooskõlas interjööri meeleolu ja vaimulaadiga. Kujutised, mida me akendel näeme (enamasti inimfiguurid), on juba tehnikast tingituna lihtsad ja monumentaalsed. Värvidega ei püütudki edasi anda kõiki looduses nähtavaid nüansse, vaid arvestati ainult dekoratiivset üldmuljet. Hilisgootika päevil püüti värve muuta looduslähedasemaks, kujutisi detailirikkamaks ja liigutusi mitmekesisemaks. Sellised taotlused olid õigupoolest vastuolus klaasimaali spetsiifikaga püüti leida lahendusi, mis on võimalikud üksnes tahvelmaalis.
Jaak Järv, ajakirjanik, Mihkel Martna maali õpilane. Vilde hiljem intervjuus seletanud, kuidas mõjunud tutvumine materialistlike ideedega, kuidas hakkas paremini mõistma ühiskonna korraldust. Lihtsalt mõjutatud neist ideedest, ei saanud sotsialistiks ega marksistiks. Mihkel Martna (1860-1934) maalermeister ja ettevõtja. Sotsiaaldemokraatia liikumise üks rajajaid ja liidereid. On kaasalöönud paljudes seltsides, koondades enda ümber sama vaimulaadiga inimesi. On toetanud ka mitmeid juhtivaid eesti poliitika tegelasi, hiljem vastandub (Päts, Tõnisson). Ka ajaloo osas on end väljendanud, ajaloo publitsist, mitte tõsine uurija. 20. sajandi alguses ajaloo artiklite seeriana käsitlenud Jakobsoni kui poliitikategelast, kas oli sotsiaaldemokraat (nagu mõisnikud süüdistasid). Martna leiab, et tegu radikaalse demokraadiga, mitte sotsiaaldemokraadiga. Olulisim Martna töödest 1905. aasta
rajasid ühe muinasjutulossi teise järel. Meie tunneme neid peamiselt Charles Perrault' muinasjuttude ja Walt Disney filmide kaudu, mille inspiratsiooniallikateks nad olid. Samal ajal hakkas Prantsusmaa majanduskeskmeks kujunema Pariis. 16. sajandil, Katariina de 'Medici ajal, oli linn Cité saarelt Seine'i jões laienenud enam kui 1 km laiuselt lõunasse ja 3 km raadiuses põhja. Katariina de 'Medicile ei meeldinud enam tollane Pariis oma gootipärase hoonestuse ja vaimulaadiga ning alustati uue hiiglasliku kompleksi, Louvre'i lossi ehitusega, tänu millele sai Pariis uue mastaabi ja sihi ida-lääne diameetrile (tänapäeval on see Pariisi peatelg). Louis XIV ajal sada aastat hiljem triumfeeris see paraadne regulaarsus Versailles' lossi planeeringus ja jõudis sealt tagasi Pariisi Champs-Élysées' avenüü kujul. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 69
annaabi.ee 
