Kõvadus omab tähtsust põrandakatte-materjalide puhul. Keemiline püsivus on plastmassidel hea. Korrosiooni ja kõdunemise oht neil praktiliselt puudub. Seetõttu on plastmassid väga kestvad materjalid. Nende jäätmed looduses ei hävine. Elektrijuhtivus on plastmassidel väike. Seepärast kasutatakse neid: elektrijuhtmete ja kaablite isolatsiooniks, elektrimaterjalide (lülitid, kontaktid, elektripesad jne) valmistamisel. Soojajuhtivus on plastmassidel väike. Eriti väike on see vahtplastidel. Seepärast kasutatakse vahtplaste soojaisolatsiooni-materjalina. Kuumakindlus on plastmassidel madal. Paljud plastmassid muutuvad pehmeks juba 60...80ºC juures. Soojuspaisumine on plastmassidel suur. See tekitab probleeme pikkade plastmass-detailide juures (näiteks pikad torud). Kõvadus sõltub plastmassidel vaigu liigist ja täitematerjalist. Kõvadus võib erinevatel plastmassidel olla mitmekordse erinevusega. Eriti kõvad on kiulise jakihilise täiteainega plastmassid. Mürgisus
* elastne pehmed, elastsed, def taanduvad kiiresti. Püsivus elastsed, löökkoormusi taluvad pragunemata, paljukordseid painutusi, tug väh temp tõustes ja väh-s, om parandat lisandite lisamisega. Koostis ja valm polümeer + täiteaine + plastifikaator + stabilisaator + pigment. Puudused suur voolavus, suur temp pais koef, madal kuumakindlus, põlev, väike kõvadus, toksilisus, vananevus. Muud om soojaisol om on head gaas ja vahtplastidel. Soojamahtuvus. Temp pais koef. Löögikindlus. Optilised om. Vananevus sood UV kiired ja niiskus. Veeaurupüsivus on suur. Liigitus kasutusala järgi: Klaasplastid (klaastekstoliit jne.), Puitplastid (puitkiud, puitlaast jne plaadid), Paberplastid (akustil ja viimistlusplaadid), Tekstiiltäitega plastid (tekstoliit), Mull ja gaas plastid (poroloon), Põrandakattematerjal (linoleum, PVC), Seinakattematerjal (pestav tapeet), Kile (polüetüleen),
t suletud poorid d) mida väiksem on tema poore ümbritseva materjali kelme paksus, seda vähem ta soojust juhib e) puidu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki kiudu f) puistematerjali puhul, mida peenem on tera, seda paremad omadused tal onn g) vett sisaldav materjal omab halvemaid soojusisolatsiooni omadusi 1 Soojapidavus vahtplastidel ja villadel on väga head, vahtplastidel laboritulemused saavutatavad tavatingimustes. Keramsiidil on see halvem, seepärast sobib rohkem tasandustöödeks (näiteks killustiku asemel). Klassifikatsioon: struktuuri järgi (kiulised; teralised; mullmaterjalid) vormi (tükk-, rull-, nöör-, puistematerjalid, kohevad) toormaterjali järgi (looduslik, sünteetiline) (orgaaniline või anorgaaniline) tiheduse järgi
c) mida vähem õhk temas liigub, s.t suletud poorid d) mida väiksem on tema poore ümbritseva materjali kelme paksus, seda vähem ta soojust juhib e) puidu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki kiudu f) puistematerjali puhul, mida peenem on tera, seda paremad omadused tal onn g) vett sisaldav materjal omab halvemaid soojusisolatsiooni omadusi Soojapidavus vahtplastidel ja villadel on väga head, vahtplastidel laboritulemused saavutatavad tavatingimustes. Keramsiidil on see halvem, seepärast sobib rohkem tasandustöödeks (näiteks killustiku asemel). Klassifikatsioon: · struktuuri järgi (kiulised; teralised; mullmaterjalid) · vormi (tükk-, rull-, nöör-, puistematerjalid, kohevad) · toormaterjali järgi (looduslik, sünteetiline) (orgaaniline või anorgaaniline) · tiheduse järgi · jäikus
Poorsus- näitab kui suure kogumahu aine hulgast moodustavad poorid( ühuaugud) ms võivad olla suletud või avatud. Suletud poorid ei ole üksteisega seoses, kuid avatud poorid on ükteisega järjestikku ja immutades materjali veega, siis täituvad need augud vega. (poorsus= materjali erikaal – materjali mahukaal / materjali erikaaluga * 100%) Lubjakivi poorsus on – 30%, marmoril -20% . • poorsus mõjutab materjalide soojajuhtivust, veekindlust, külmakindlust ja tugevust. Vahtplastidel võib olal ca90% . Kuid vahtplastidel on suur kinnine poorsus, tänu millele on nad head soojusisolatsiooni materjalid. • Õhupoorid ehk õõned >10 mikrot • Kapillaarid > 0,1mikrot Veeimavus- Veeimavus näitab, kui palju on materjal valmsi endasse vett imema, kui ta on kokkupuutel veega. (turvasplaat ca 100%imavus, harilik tellis 12-18%) • Kaaluline veeimavus- mitu % muutub materjal raskemaks, kui imeb end vett
Korrosiooni ja kõdunemise oht neil praktiliselt puudub. Seetõttu on plastmassid väga kestvad materjalid. Nende jäätmed looduses ei hävine. Elektrijuhtivus on plastmassidel väike. Seepärast kasutatakse neid: elektrijuhtmete ja kaablite isolatsiooniks, 186 elektrimaterjalide (lülitid, kontaktid, elektripesad jne) valmistamisel. Soojajuhtivus on plastmassidel väike. Eriti väike on see vahtplastidel. Seepärast kasutatakse vahtplaste soojaisolatsiooni-materjalina. Kuumakindlus on plastmassidel madal. Paljud plastmassid muutuvad pehmeks juba 60...80ºC juures. Soojuspaisumine on plastmassidel suur. See tekitab probleeme pikkade plastmass-detailide juures (näiteks pikad torud). Kõvadus sõltub plastmassidel vaigu liigist ja täitematerjalist. Kõvadus võib erinevatel plastmassidel olla mitmekordse erinevusega. Eriti kõvad on kiulise ja kihilise täiteainega plastmassid. Mürgisus
annaabi.ee 
