Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vahistamisega" - 5 õppematerjali

Franz Kafka - Protsess
3
doc

Franz Kafka - Protsess

Franz Kafka „Protsess“ Lühikokkuvõte Romaan algas Josefi ootamatu vahistamisega tema sünnipäeval. Josefile aga ei öeldud, milles teda süüdistati. Peale ülekuulamist ütles inspektor talle, et ta on arreteeritud, kuid ta võib endiselt tööl käia ja elada edasi nii nagu varemgi. Peale tööd vabandas Josef perenaise ees oma vahistamist, kuid perenaine tundus seda mitte pahaks panevat. Seejärel ootas ta Bürstnerit, et vabandada ka tema ees, sest ülekuulamine oli tema toas toimud. Bürstner oli esialgu hämmeldunud,

Kirjandus → Kirjandus
344 allalaadimist
Õiguse ajalugu-common law
10
doc

Õiguse ajalugu (common law)

Sealjuures hoidis ta kinni õigusest lubada makse. Võitlus puhkes just selle parlamendi eesõiguse ümber, kui charles I krooni alalisest rahahädast päästmiseks kuulutas 1626. aastal oma võimutäiusest 9 Euroopa õiguse ajalugu (2004), Hans Hattenhauer, II raamat: Lüübeki õigusest kuni Code Civil de France' ni. Lk 258-260 välja uued koormised sundlaenu vormis ja asus neid sisse nõudma. Kui kusagil ilmutati rahulolematust uute maksude pärast, vastas kuningas vahistamisega. Sir Edward Coke mõõtuandev töö ,,Õiguste petitsiooni" sõnastamisel oli üks neid lauseid, kust võis välja kasvada ,,Bill of rights". Selle valimiskapitulatsiooniga tunnustas hoon parlamendi maksude lubamise õigust, inglaste vabadusi ja allutas end parlamendile kui suveräniteedi kandjale. Sellega oli ta toonud ohvriks oma nõudmise absoluutsele, ainult Jumalast tuletatud ja parlamendi ees vastutamatule võimule. Kuningas oli põhikorra isandast muutunud põhikorra organiks

Ajalugu → Ajalugu
145 allalaadimist
VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS
74
pdf

VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS

kohtumääruse alusel.37. Vahistamise kohaldamine tähendab demokraatliku õigussüsteemi ühe alusprintsiibi, süütuse presumptsiooni, samuti üldise vabadusõiguse tõsist riivet, sest vahistades võetakse vabadus isikult, kelle suhtes pole veel jõustunud süüdimõistev ning vabaduse võtmist ettenägev kohtuotsus.38 Vahistamine ehk eelvangistus on isiku vabadusõiguste ulatuslik piiramine eesmärgiga tuua isik kohtuvõimu ette. Vahistamisega ei anta õiguslikku hinnangut isiku süüküsimusele, kuid antakse eelhinnang kavandatava kohtumenetluse perspektiivikusele ning isikust lähtuvale ohule. Vahistamine on preventiivne meede hoidmaks ära uute süütegude toimepanemist, tunnistajate mõjutamist, asitõendite rikkumist või põgenemist.39 Kuna kriminaalmenetluse seadustik võimaldab ka muid, isiku õigusi ja vabadusi vähem piiravaid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid, nagu näiteks elukohast lahkumise keeld,

Õigus → Avalik õigus
31 allalaadimist
Euroopa Liidu kriminaalõigus
52
docx

Euroopa Liidu kriminaalõigus

Kohtu alla andmiseks antud vahistamismäärus – millises faasis seda teha? Praktikas sellega probleem: nt Julian Assange juhtum, kus vahistamismäärus anti välja enne ametliku süüdistuse esitamist, uurimise eesmärgil. Keelebarjäär – tõlgendamise küsimus, osades keeltes „süüdistuse esitamiseks“, eestis „kohtu alla andmiseks“. Hall ala, „legaalsusprintsiibi erosioon“. Selles küsimuses oodatakse Euroopa Kohtu otsust. Võiks lähtuda loogikast, et kuna tegu on vahistamisega, võiks olla piisavalt tõendeid ja süüdistuse esitamine võiks olla juba põhjendatud. Praktikas ka teisi juhtumeid, kus isik nõutakse välja vaid küsitlemiseks ja saadetakse siis tagasi. Sellistes olukordades peaks kasutama vastastikuse õigusabi instrumente (EL liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi konventsiooni (Brüssel, 2000.a) või vajadusel Euroopa Nõukogu konventsioone). Kas kergemate kruitegude puhul võib vahistamismäärust kasutada

Õigus → Õigus
53 allalaadimist
Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
125
docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

osa nende kogutud teabest kahtlustatava eest varjatuks, et takistada tema poolt tõendite võimalikku moonutamist ning menetluse kulgemise ohustamist (vt nt EIK 13. detsembri 2007. a otsus Mooren vs. Saksamaa, p 92 ja EIK Suurkoja 9. juuli 2009 otsus samas asjas, vt p-d 124-125). Samuti nähtub EIK praktikast, et EIÕK art 5 lg-s 4 sätestatud isikult kinnipidamise või vahistamisega vabaduse võtmise seaduslikkuse kontrollimise menetluses ei pea alati täies mahus tagama art-s 6 nimetatud garantiisid (vt nt EIK 19. veebruari 2009. a otsus asjas A. ja teised vs. Ühendkuningriik, p 203). Seega puudub EIK praktikas selgesõnaline nõue, mis kohustaks vahistamisküsimuse lahendamisel võimaldama alati ning tingimusteta kahtlustatava vahetut juurdepääsu kõigile teda süüstavatele tõenditele. Küll aga nõutakse EIK praktikas, et

Õigus → Kriminaalmenetlus
172 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun