isale) kuulunud maad endale. Hamlet ei tundnud end enam vabana, tema silmis oli sellise uue kuninga võimsuse all olev Taani võrreldav vanglaga. 2. Milles seisneb katastroofini viiv traagiline olukord? Kogu tegevuse viib katastroofini asjaolu, et Claudius on tapnud oma venna. Isa surm oli Hamletile väga raskeks hoobiks ning ilmtingimata soovis ta leida isa mõrvarit. Hamletit valgustas isa vaim, keda Marcellus ja Bernardo olid vahil näinud. Vaim ütles konkreetselt enda tapja ja see viis Hamleti kättemaksu plaanideni. 3. Milliseid sümpaatseid jooni märkad Hamleti juures? Hamletit oli aus, väärikas ja sõnapidaja. (Vaim palus tal kätte maksta alatu mõrva eest ning Hamlet tegigi seda.) Hamletit võiks pidada umbusklikuks. (Kui tema endised koolikaaslased kuninga soosingu nimel tema järele nuhkima tulid, siis Hamlet ei usaldanud neid hoolimata vanast sõprusest.)
IV vaatus · Linnamüüri ääres valvavad vahid räägivad linna kehvast olukorrast ning vastavalt Olovernese headusest või kavalusest. · Linnavärava taha saabuvad Juudit ja Susanna. Nad lastakse sisse ja Juudit palub vahtidel vanemad sinna kutsuda, kuna tal olevat häid uudiseid. · Juudit laseb Susannal pambu avada. Kõigi imestus on suur, kuna pärast avamist selgub, et pambus oli Olovernese pea. Juudit käseb ühel vahil panna see piigi otsa ning seejärel müürile seisma panna. · Saabuvad vanemad ja neile näidatakse Olovernese pead. Nad langevad Juuditi jalge ette. · Juudit õhutab linnarahvast minema Olovernese vägesid söögi ja vee saamise eesärgil ründama, kuna kui viimased näevad, et nende juht on tapetud, siis nad põgenevad. · Sõjariistadega mehed asuvadki teele. Peatselt on kaevud vaenlase käest vabastatud ja linnarahvas saab viimaks juua.
Kuueteistkümnendal sajandil hakati metallklomme katsetama. Tänapäeval on kõik klommid rauast ja kümme tolli on läbimõõt.Kuldne kitu on kreeka pähkli suurune pall. See on nõiutud vältima kinnipüüdmist nii kaua kui võimalik. Igaüks ei saa olla kitu püüdja, sest vähestel on selle peale annet. Mängijad: Vaht peab takistama vastasvõistkonnal pommasid korvidesse saamast. Vahi positsioon on tegelikult juba eksisteerinud alates kolmeteistkümnendast sajandist. Praegu on vahil kindel ala, kust ajajad üle ei tohi minna. Vaht aga ise võib sellelt alalt ära minna ja ajajaid hirmutada.Tõrjujad on olnud olemas sellest alates, kui klommid üldsegi mängu tulid. Aegade jooksul on tõrjujate kohustused vähe muutunud. Tõrjujatel on vaja suurt füüsilist jõudu klommide peletamiseks. Samas peab olema ka väga hea tasakaal.Ajajad on lendluudpallis vanim positsioon, sest kunagi ammu seisneski terve mäng pallide ehk pommade viskamises
kategooriates mõtelduna jätkuks seal arhitektuuri mitme maja jaoks. Peafassad on kolmnurkse frontooniga ja kuue neljatahulise korintose kapiteelidega sammastega. Uusehitusel kasutati osaliselt ära eelmistest hoonetest säilinud tugiseinu. Sisemise templiviilu nurkades asuva Tallinna ainsad akroteerid. Laevastiku heroilisust jutustavad räästa all paiknevad Eesti skulptorite reljeefid ,,Odessa" (E. Roos, A. Vomm), ,,Sinope" (E. Haggi), ,,Madrus vahil" (E. Taniloo) ja teised. Hoone sammaste ja kipsdekooriga küllastatud interjööre hivad koopiad vene marinistide ja batalistide maalidest, admiralide kipsportreed, malmlühtrid, trümoopeeglid ja punane samet. Lae- ja seinavalgustid toodi Moskvast, mille analoogid paigaldati Moskva metroos rajatavatesse uutesse jaamadesse. Hoones on säilinud suur sõjamarinistliku teemaline maali- ja skulptuurikogu koopiates ning saalis sõjalaevastiku temaatiline lae ümarplafoon-maal.
HORATIO: Kord nägin teda: tubli kuningas. HAMLET: Ta oli igas asjas mees mis mees, ei leidu temasarnast enam. HORATIO: Möödund ööl ma nagu nägin teda, prints. HAMLET: Sa nägid? Keda? HORATIO: Kuningat, te isa. HAMLET: Mu isa? Kuningat? Siis taeva nimel, räägi! HORATIO: Kaks ööd on järjest need kaks aadlimeest, Marcellus ja Bernardo, näinud vahil te isa sarnast kuju. Siis mullegi nad tunnistasid sellest. Vahti jäin - ja nägin omaenda silmaga. Ma tundsin teie isa: täpipealt niisama nagu kaks mu enda kätt. HAMLET: Te temaga ei kõnelnud? HORATIO: Ma püüdsin, kuid ta ei vastanud. HAMLET: Kui imelik! HORATIO: Me igatahes tundsime, me kohus
Viimaks kustus ka see kuma ja aknakoht oli seinaga ühesuguselt pime. Vahtija aga istus veel kaua unetult oma kännu otsas ja kurvad mõtted vaevasid teda. Kesköö oli ammu möödas. Hobuse sammude müdin äratas Tasuja mõtteist. Ta jäi kuulatama. Sammude müdin vaikis, kuuldus inimeste häälte kõmin. Paar minutit hiljem ragisesid raod lähenevate inimeste jalge all. «Kes seal on?» küsis Tasuja pooliku häälega. Lähemal silmapilgul seisis kaks meest tema ees; üks nejst oli vahil olnud. «Oled sina ise, Tasuja?» sosistas Viimane. «Ma toon Tallinna poolt käskjala halbade sõnumitega.» «Mis on sündinud?» küsis Tasuja üles tõustes. «Otse õnnetust küll veel mitte,» ütles käskjalg, «aga kes teab, kas seegi ennast kaua oodata laseb.» 111 «Räägi, vend!» «Eile õhtul hilja jõudis landmeister suure väega Tallinna alla.» «Ometi!» «Meie saadikud ei tulnud tagasi -- öeldakse, nad olevat jalgupidi üles poodud. Me saatsime
«Ta ei tohi kellegagi kirjavahetust pidada. Ta tohib rääkida ainult teiega, kui te peaksite teda kõnetamisega austama.» «Aitab, milord, ma andsin teile tõotuse.» «Ja nüüd, proua, katsuge jumalaga rahu sõlmida, sest teie üle mõistavad kohut inimesed. » Mileedi langetas pea, nagu tunneks ta ennast sellest otsusest purustatuna. Lord Winter lahkus toast ja andis märku Feltonile, kes talle järgnes ja ukse sulges. Hetk hiljem kostis koridorist madruse raske samm, kes seisis vahil, kirves vööl ja musket käes. Mileedi jäi mõneks hetkeks samasse asendisse, sest ta arvas, et teda võidakse lukuaugust jälgida. Siis tõstis ta aeglaselt pea, ja tema hirmsas näos peegeldus ähvardus ning väljakutse. Ta jooksis ukse juurde, et kuulatada, vaatas aknast välja ja laskus siis tugitooli ning vajus mõttesse. XXI OHVITSER. Vahepeal ootas kardinal Inglismaalt teateid, kuid saabus ainult murettekitavaid ja ähvardavaid sõnumeid.