Tutvutakse Vilsandi looduse eripäradega. Vaadatakse ringi tuletornilinnakus. Vilsandi Energiamaja külastus lisatasu eest. Paadid viivad väsinud matkalised tagasi autode juurde. Kestvus: 6-8 tundi Grupi suurus: minimaalselt 6 inimest Hind: 45/in Regulatsioonid Matk ei sobi lastele. Registreerimine kuni eelmise päeva kella 18.00ni. Sobilik on sportlik riietus ja jalanõu, mis vastab ilmale. Kaasa võiks pakkida vahetusriided ja jalanõud. Pole halba ilma, on vale riietus ja vale suhtumine. NB! Matk algab kell 12.00 Loona mõisast. Kasutatud kirjandus http:// www.parimusmatkad.ee/et/jalgsivilsandile TÄNAN KUULAMAST!!
Muidugi tööl käimisel oli ka üks väike miinus, puhkamiseks ei jäänud eriti palju aega kuna tööpäev algas kell 8:00 hommikul ja lõppes õhtul 17:00. Peale väsitavaid töönädalaid, mis kestsid esmaspäevast reedeni järgnesid mõnusad nädalavahetused, mida sai veedetud puhates ja oma kodumaad avastades. Nii tuligi mõte asjad kokku pakkida ja sõita Saaremaale, kus pole aastaid juba käidud ning sealt edasi juba Abrukale. Reedel 22.augustil sai kaasa haaratud mõned vahetusriided ja vajalikud tarbeesemed ning algaski sõit Saaremaa poole, kuid enne praamile minekut sai tehtud vahepeatus Vana-Vigalas, kust võtsin kaasa oma tüdruku, kes läks vanaemale appi ning ka tema vanaema. Sõit algas laupäeva varahommikul, et jõuda esimese praamipeale, tuli alustada sõitu juba kell 4:30. Jõudes Kuressaarde, käisime kiirelt poes, et jõuda Abruka saare praamile. Abrukal elas minu kihlatu vanaema vend onu Tõnu, kes meid oma taksoga juba sadamas ootas
Muidugi tööl käimisel oli ka üks väike miinus, puhkamiseks ei jäänud eriti palju aega kuna tööpäev algas kell 8:00 hommikul ja lõppes õhtul 17:00. Peale väsitavaid töönädalaid, mis kestsid esmaspäevast reedeni järgnesid mõnusad nädalavahetused, mida sai veedetud puhates ja oma kodumaad avastades. Nii tuligi mõte asjad kokku pakkida ja sõita Saaremaale, kus pole aastaid juba käidud ning sealt edasi juba Abrukale. Reedel 22.augustil sai kaasa haaratud mõned vahetusriided ja vajalikud tarbeesemed ning algaski sõit Saaremaa poole, kuid enne praamile minekut sai tehtud vahepeatus Vana-Vigalas, kust võtsin kaasa oma tüdruku, kes läks vanaemale appi ning ka tema vanaema. Sõit algas laupäeva varahommikul, et jõuda esimese praamipeale, tuli alustada sõitu juba kell 4:30. Jõudes Kuressaarde, käisime kiirelt poes, et jõuda Abruka saare praamile. Abrukal elas minu kihlatu vanaema vend onu Tõnu, kes meid oma taksoga juba sadamas ootas
Varutuse valik ning valiku põhjendus: Matka tarbeks on vaja 8+1 flat bottom tüüpi kanuud, ja 18 aeru. Ehk siis ühes kanuus kaks inimest, päästevestid kõikidele, veekindlad ja üleüldiselt ilmastikukindlad riided, sest tegemist on vesikeskkonnaga ning märjaks saamise korral on lihtne külmetuda, kehatemperatuur alaneb kiiresti. Milline varustus võetakse kaasa matkale -Kompass, võimalusel GPS, telefon. -söök ja jook, vältimaks vedelikupuudust ja energiapuudust -vahetusriided -matkajuhtidel esmaabi pakid, vile, kaardid. -matkalistel vajadusel personaalsed ravimid Riskide hindamine ja meetmed nende ennetuseks 1)Riskide kõige esmaseks vähendamiseks saab teha juba kaldal olles, enne retke alustamist: Tuleb veenduda kõik matkajad on instruktaazi kuulanud (INSTRUKTAAž: põhilised sõidustiilid, päästevõtted, mida teha ohu korral(ümberminek, kinni jäämine, aeru kaotamine). Kui oled juba ümber läinud ja ujud jões, võivad igasugused vettekukkunud puud
Tallinna Ülikool tuleb pöörata kaela, randmete, nimmepiirkonna kaitsmisele külma ja tuule eest. Just nendes piirkondades kipub tuul higist nahka jahutama ja tekitama põletikku. Pärast suusasõitu peaks kohe vahetama riided kuivade ja soojemate vastu. Kehalise tegevuse lõpetamisel toodavad lihased vähem sooja, kuid soojuse kadu püsib sama suur kui töö ajal ja on suur oht külmetuda. Seega tasuks vahetusriided (vähemalt särk, sokid, kindad, aga võimalusel mingi paksem soe riietusese) kotiga kaasas kanda. Oluline on ka müts, vajadusel eest tuultpidava (windstopper) osaga. Kinnastest kasutada suurema külma puhul tuulekindla pealisosaga labakindaid. Sokkidest kasutada villaseguseid või froteepõhjadega sokke, puuvillane tennisesokk ei kuulu talvevarustuse hulka. Jalanõudes kasutada võimalusel sisetaldu. Vajadusel saapakatteid (soojuse hoidmiseks ja jalatsite märgumise vältimiseks).
Kõigile õpilastele tuleb näidata lubatud supluskoha piirid. Äärmiselt ohtlik on: - suplemaminek paadist - vette sukeldumine sildadelt ja järskudelt kallastelt. Üheaegselt ei soovitaks viibida vees üle kaheksal õpilasel. Õpetaja või grupijuht jälgib suplejaid kaldalt või kaldaäärsest veest. KUIDAS KORRALDADA UJUMIST 1. Ujuma läheb rühm alati koos kasvatajatega. Mineku ajal on kõigil trikoode peal riided ning jalas kinnised jalatsid, kaasas vahetusriided ja rätik, soovi korral ka rannasussid. 2. Esimesel päeval demonstreerivad kõik lapsed oma ujumisoskust kasvatajatele (vetelpäästele), et selgitada välja, keda lubada sügavasse, keda madalasse vette. 177 3. Saabunud vee äärde, riietutakse lahti ja oodatakse kasvatajate (vetelpääste) märguannet, et minna ujuma. 4. Vette minnakse kahekaupa ja paariline peab jälgima oma paarilist. 5
protsessi ajal. Eriti kui tegemist on mitme kannatanuga. Tagage privaatsus lahtiriietumiseks. o Sugude eraldamine on vajalik, eriti kui inimesed on eri uskumustega. o Ärge lahutage perekonda, vältimaks liigset ärevust. Seebi pealekandmine ning mahapesemine peaks aega võtma vähemalt 5–10 minutit. 659 Andke dekontamineeritud ehk puhastele patsientidele vahetusriided. Märgistage eraldamaks puhast patsienti (värviline käepael, triaažikaart, silt jne). Pilt 49.3. Kõndiva kannatanu dekontaminatsioon õppusel „CREMEX“ Tartus Põhilised võtted inimeste dekontamineerimisel Eemaldage ettevaatlikult riided. Tähelepanu! Mittekõndivatel patsientidel peab riided seljast ära lõikama. Pange riided topeltkilekottidesse ning sulgege õhukindlalt. Neid kotte peab käitlema protseduurireeglite või eksperdi juhiste järgi.
annaabi.ee 
