ei suutnud leida väljapääsu pikaajalisest ja sügavast majanduslangusest. Tekkepõhjused: 1) pakkumissokid põhjuseks võib olla tehnoloogia areng, kliimatingimuste muutumine, looduskatastroofid, tooraineressursside uute leiukohtade avastamine ja sellega kaasnevad toorainehindade muutused maailmaturul 2) poliitilised sokid tekivad majanduspoliitiliste otsuste tagajärjel ja mõjutavad endamasti majanduse nõudluse poolt. Siia kuuluvad muutused näiteks rahapakkumises, vahetuskurssides ja maksustamises. 3) nõudlussokid tulevad erasektori investeerimis- ja tarbimisotsuste muutustest, mille aluseks on omakorda muutused tulevikuootustes. 4. Tulukonvergents, konvergentsi toimumise eeltingimused Konvergents üldiselt riikide arengutasemete ühtlustumine majanduste avanemise ja integreerumise tulemusel. Tulukonvergents ehk erinevate riikide reaalse keskmise tulutaseme (SKP inimese kohta) võrdsustamine
vastupidises suunas! Nõudlussokid- Erasektori tarbimis- ja investeerimisotsuste muutused, mis põhinevad tulevikuootuste muutumisel Pakkumissokid- tehnoloogia areng, kliimatingimuste muutumine, looduskatastroofid, uued ressursside leiukohad ja sellega kaasnevad tooraainehindade muutused Poliitilised sokid- tekivad majanduspoliitiliste otsuste tagajärjel ja mõjutavad enamasti nõudluse poolt nagu muudatused raha pakkumises, vahetuskurssides ja maksudes Majanduse alused 30.sept (tõus, tipp, langus, põhi) (mingil perioodil ei kasutata piisavalt mingit ressurssi, nt tööjõudu) Töötus on madal- skp kasvab Töötus suur. Skp langeb, töötus on suur, siis onflatsioon on madal. Töötus madal, siis inflatsioon suur. Töötus ja inflatsioon Tööpuudus Majanduspoliitika eesmärgiks on saavutada majanduses olukord, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud.
Võlaväärtpaberi-investeeringutena käsitletakse investeeringuid tagatud ja tagamata võlakirjadesse. Kuna Eestis on tuletisväärtpaberite (ostu- ja müügiõigust või -kohustust tõendavate väärtpaberite) osatähtsus väike, käsitletakse neid seni võlaväärtpaberi-investeeringutena. Portfelliinvesteeringute olulised tunnused: · need võivad väga kiiresti ümber (vastassuunalisteks) pöörduda. See risk võib põhjustada ohtlikke kõikumisi vahetuskurssides, aktsiahindades ja intressimäärades, mis suurendavad määramatust ja ohustavad seega investeeringuid. · reageerimine majandustsüklite erinevatele faasidele. Aktsiainvestorid hoiduvad aktsiate müügist liig madalate hindade korral (või ostmisest kõrgete hindadega). Sellise käitumise tulemuseks on majandustsüklite endogeenne tasandumine. Otseste välisinvesteeringute liikumist seletavad teooriad
majandust sõja lõppedes. Ülesanded: o Maailmapank – sõjajärgse kaose likvideerimine, sh RV Rekonstruktsiooni- ja Arengupank; andis abi algselt Lääne-Euroopale, hiljem tema funktsioonid mõnevõrra muutusid, keskendudes vaesetele riikidele; 90ndatelt tuli IE näol Euroopasse tagasi o Valuutafond – üldine RV majanduse seire ja käe pulsil hoidmine, et ei tekiks väga suuri hälbeid vahetuskurssides ja maksekäitumises; nende tekkides tuli neid kuidagi lahendada Sisuliselt hakkasid tegutsema täies mahus alles 50ndate keskel. Põhjus oli selles, et 50ndate lõpus muutusid kõigi Lääne-Euroopa riikide valuutad konverteeritavateks. Millega tänapäeval tegelevad? o Maailmapank (World Bank Group) – koosneb mitmest eri osast (5), millest olulisemad on kaks: RV Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD)
Majandustsüklite aluseks olevaid sokke on kolme tüüpi: Nõudlussokid erasektori tarbimis- ja investeerimisotsuste muutused, mis põhinevad tulevikuootuste muutumisel Pakkumissokid tehnoloogia areng, kliimatingimuste muutumine, looduskatastroofid, uued ressursside leiukohad ja sellega kaasnevad tooraainehindade muutused Poliitilised sokid tekivad majanduspoliitiliste otsuste tagajärjel ja mõjutavad enamasti nõudluse poolt nagu muudatused raha pakkumises, vahetuskurssides ja maksudes. V LOENG I OSA. Tööhõive ja Tööpuudus Tööpuudus Majanduspoliitika eesmärgiks on saavutada majanduses olukord, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud. Kui majanduses ei kasutata ressursse täielikult, on tegemist ressursside osalise hõivega. Töö kui tootmisteguri osalist hõivet nimetatakse tööpuuduseks. Tööpuudusega seondub mitmeid nii majanduslikkekui ka sotsiaalseid kulusid, millest ainult