c) VA on aeglasem kui molekulaarne adsorptsioon. d) VA käigus võib muutuda lahuse pH. See toimub juhul, kui vahetusse läheb vesinik või hüdroksüülioon. Vahetusadsorptsioon esineb kõikjal. Ioonvahetus muldades. Mulla tinglik vahetusmahtuvus vahetatavate soola ioonide hulk (g-ekvivalentides), mida neelab 1kg ioniiti antud pH, kontsentratsiooni ja lahuse koostise juures. Pinnase vahetusmahtuvus määrab suures osas pinnase kvaliteedi. Mustmullas on vahetusioonideks Ca2+ ja Mg2+ ioonid. Vahetusadsorptsioonil vahetuvad need näiteksK+ ja NH4 + ioonidega, millised on vajalikud taimede kasvuks. Eralduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid. Anioonid Cl-, NO3 - ja SO4 2- peaaegu ei adsorbeeru mullas. Turbamullas on H+ ioonid, mida taimedele vaja ei lähe ja mida on raske vahetada. Happelistele muldadele veetakse lupja, selleks et raskelt vahetatavad ja taimedele kasutud H+ ioonid asendada Ca2+ ja Mg2+ ioonidega. Maakide moodustumine
c) VA on aeglasem kui molekulaarne adsorptsioon. d) VA käigus võib muutuda lahuse pH. See toimub juhul, kui vahetusse läheb vesinik või hüdroksüülioon. Vahetusadsorptsioon esineb kõikjal. Mulla tinglik vahetusmahtuvus vahetatavate soola ioonide hulk (g-ekvivalentides), mida neelab 1 kg ioniiti antud pH, kontsentratsiooni ja lahuse koostise juures. Pinnase vahetusmahtuvus määrab suures osas pinnase kvaliteedi. Mustmullas on vahetusioonideks Ca2+ ja Mg2+ ioonid. Vahetusadsorptsioonil vahetuvad need näiteks K+ ja NH4+ ioonidega, millised on vajalikud taimede kasvuks. Eralduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid. Anioonid Cl-, NO3- ja SO42- peaaegu ei adsorbeeru mullas. Turbamullas on H+ ioonid, mida taimedele vaja ei lähe ja mida on raske vahetada. Happelistele muldadele veetakse lupja, selleks et raskelt vahetatavad ja taimedele kasutud H+ ioonid asendada Ca2+ ja Mg2+ ioonidega. 19. Märgumine. Kohesioon. Adhesioon Märgumine:
tahket ainet:0<= < 90 või 0<<=1, b) mittemärgumine 90< 180` või -1 <0. Kui kohesioonijõud (jõud osakeste vahel vedelikus) > ahesioonijõud (jõud vedeliku ja pinna osakeste vahel), siis vedelik tõuseb mööda pragusid nö pinna sisse. Seega pinna märgamist on võimalik mõjutada kohesiooni- ja ahesioonijõudude muutmisesega. Ioonvahetajad: on tahked ained, millel on omadus oma struktuuris olevaid mõningaid ioone vahetada välja lahuses olevate ioonidega. Vahetusioonideks nendes ainetes on Na-ioon, C-ioon, H- ja Cl-ioon. Ioonvahetajat e. ioniiti nim. kationiidiks, kui vahetuvaks iooniks on katioon ja anioniidiks, kui vahetuvaks iooniks on anioon. 46. Keemil reakts protsess, milles tekib uus aine. Uue aine tekkeks peab katkema vähemalt üks vana side ja tekkima vähemalt üks uus; võivad toimuda kahe osakese vahel või ühe osakese sees; kaks osakest võivad olla erinevatest ainetest või ühest; ühe ja sama osakese sees toimuvad enamasti
vedelik märgab tahket ainet:0°<= < 90° või 0<<=1, b) mittemärgumine 90< 180` või -1 <0. Kui kohesioonijõud (jõud osakeste vahel vedelikus) > ahesioonijõud (jõud vedeliku ja pinna osakeste vahel), siis vedelik tõuseb mööda pragusid nö pinna sisse. Seega pinna märgamist on võimalik mõjutada kohesiooni- ja ahesioonijõudude muutmisesega. Ioonvahetajad: on tahked ained, millel on omadus oma struktuuris olevaid mõningaid ioone vahetada välja lahuses olevate ioonidega. Vahetusioonideks nendes ainetes on Na-ioon, C-ioon, H- ja Cl-ioon. Ioonvahetajat e. ioniiti nim. kationiidiks, kui vahetuvaks iooniks on katioon ja anioniidiks, kui vahetuvaks iooniks on anioon. 42). Keemil reakts protsess, milles tekib uus aine. Uue aine tekkeks peab katkema vähemalt üks vana side ja tekkima vähemalt üks uus; võivad toimuda kahe osakese vahel või ühe osakese sees; kaks osakest võivad olla erinevatest ainetest või ühest; ühe ja sama osakese
0<<=1 b) mittemärgumine 90*< 180* või -1 <0. Kui kohesioonijõud (jõud osakeste vahel vedelikus) > ahesioonijõud (jõud vedeliku ja pinna osakeste vahel), siis vedelik tõuseb mööda pragusid n-ö pinna sisse. Seega pinna märgamist on võimalik mõjutada kohesiooni- ja ahesioonijõudude muutmisega. Ioonvahetajad on tahked ained, millel on omadus oma struktuuris olevaid mõningaid ioone vahetada välja lahuses olevate ioonidega. Vahetusioonideks nendes ainetes on Na-, C-, H- ja Cl-ioon. Ioonvahetajat e. ioniiti nim. kationiidiks, kui vahetuvaks iooniks on katioon ja anioniidiks, kui vahetuvaks iooniks on anioon. 49. Mida nimetatakse keemiliseks reaktsiooniks? Keemilise reaktsiooni toimumise põhitunnus. Mis on eelduseks keemilise reaktsiooni toimumiseks? Seosed keemilise reaktsiooni ja energia vahel: soojuse, valguse, elektrivoolu ja mehaanilise jõu mõju keemilisele reaktsioonile (näited).
annaabi.ee 
