See oli lühike, kui hiilgav lõik saksa kunsti ajaloos, mis vältas ainult 16. sajandi I veerandi. Sajandi alguses segunesid kohalikud kunstitraditsioonid itaalia kunsti mõjudega itaalialik suurejoonelisus põimusid saksaliku ekspressiivse ja daramaatilisusega. 16. sajandi II veerandil algasid usupuhastus ja talurahvasõjad, mis lõhestasid maa pikaks ajaks. Kunstis hakatakse püüdlema uue, suurejoonelisema kujutamisviisi poole, otsima tunnete ja elamuste vahetumaid ja siiramaid väljendusvõimalusi. Iseloomulik on ka looduvormide, kogu nähtava maailma veenvam ja tõetruum jäädvustamine. Saksa renessansi suurmeistrid on Dürer, Grünewald, Cranach ja Holbein noorem. ALBRECHT DÜRER (1471-1528) Kuulasim saksa kunstnik läbi aegade. Tema loomingus on keskse tähtsusega võitlus kahe voolu, kahe kunstikäsitluse vahel võitlus saksa hilisgootika ja itaalia renessansi, põhja ja lõuna vormiideaalide vahel.
See oli lühike, kui hiilgav lõik saksa kunsti ajaloos, mis vältas ainult 16. sajandi I veerandi. Sajandi alguses segunesid kohalikud kunstitraditsioonid itaalia kunsti mõjudega itaalialik suurejoonelisus põimusid saksaliku ekspressiivse ja daramaatilisusega. 16. sajandi II veerandil algasid usupuhastus ja talurahvasõjad, mis lõhestasid maa pikaks ajaks. Kunstis hakatakse püüdlema uue, suurejoonelisema kujutamisviisi poole, otsima tunnete ja elamuste vahetumaid ja siiramaid väljendusvõimalusi. Iseloomulik on ka looduvormide, kogu nähtava maailma veenvam ja tõetruum jäädvustamine. Saksa renessansi suurmeistrid on Dürer, Grünewald, Cranach ja Holbein noorem. ALBRECHT DÜRER (1471-1528) Kuulasim saksa kunstnik läbi aegade. Tema loomingus on keskse tähtsusega võitlus kahe voolu, kahe kunstikäsitluse vahel võitlus saksa hilisgootika ja itaalia renessansi, põhja ja lõuna vormiideaalide vahel. Düreri kunst kasvas välja saksa 15
punast, pruuni ning samas on kasutatud ka muid värvitoone, kuid mida on suhteliselt vähe. Inimkujud on paremad ning kehavormid on paremas proportsioonis. On näha ka barokkstiili tunnuseid, ning on märgata erinevust kahe samasuguse maali vahel. Saksa kunst 15.-16. sajandil (§ 14) 1) Missugune uuendus levis 15. sajandil kunstikultuuris? Kunstis hakatakse püüdlema uue, suurejoonelisema kujutamisviisi poole, otsima tunnete ja elamuste vahetumaid ja siiramaid väljendusvõimalusi. Iseloomulik on ka looduvormide, kogu nähtava maailma veenvam ja tõetruum jäädvustamine. Kõige olulisem uuendus kunstikultuuris oli trükigraafika levimine 2) Mille poolest erinevad puulõige ja vasegravüür? Puulõige on tugevate nurgelised jooned, ning meenutavad vitraazi. Puulõige on vanim trükitehnika. Kuid vasegravüür on peenemate joontega, ning varjundirikkamad pinnad, ning vasegravüür on vanim sügavtrükitehnika.
pigem negatiivset ilmingut, ja nö progressistid, kes näevad revolutsioonis olulist sündmust inimkonna progressi teel). Ühelt poolt nähakse revolutsioonis kodanlik-demokraatlikku revolutsiooni, mis pühkis minema feodaalsed/keskaegsed igandid. Teisalt aga pööbli mässu, mis hävitas traditsioonidel põhineva ühiskonna ja kehtestas terrori. Põhjuste hulgast võib eristada kaugemaid ja põhimõttelisemat laadi ning vahetumaid. Sügavama põhjusena võib välja tuua vana korra (ancien régime) mittevastavuse ühiskonna (sotsiaalne süsteem, majandus, tehnika, teadus jne) arengu käigus kujunenud uutele tingimustele – sellest vaatvinklist oli tegemist paratamatu sündmusega, mis oleks nii või teisiti kuskil ja millalgi toimunud. Vahetumate põhjustena tulevad arvesse need, mis üritavad põhjendada, miks toimus revolutsioon just Prantsusmaal ja siis kui ta toimus. Ses osas võib välja tuua järgnevad asjaolud:
revolutsioonis pigem negatiivset ilmingut, ja nö progressistid, kes näevad revolutsioonis olulist sündmust inimkonna progressi teel). Ühelt poolt nähakse revolutsioonis kodanlik- demokraatlikku revolutsiooni, mis pühkis minema feodaalsed/keskaegsed igandid. Teisalt aga pööbli mässu, mis hävitas traditsioonidel põhineva ühiskonna ja kehtestas terrori. Põhjuste hulgast võib eristada kaugemaid ja põhimõttelisemat laadi ning vahetumaid. Sügavama põhjusena võib välja tuua vana korra (ancien régime) mittevastavuse ühiskonna (sotsiaalne süsteem, majandus, tehnika, teadus jne) arengu käigus kujunenud uutele tingimustele – sellest vaatvinklist oli tegemist paratamatu sündmusega, mis oleks nii või teisiti kuskil ja millalgi toimunud. Vahetumate põhjustena tulevad arvesse need, mis üritavad põhjendada, miks toimus revolutsioon just Prantsusmaal ja siis kui ta toimus. Ses osas võib välja tuua järgnevad asjaolud:
annaabi.ee 
