peamiselt Põhja- ja Kagu-Eestis, sest mujal seda taime ei leidunud. Lisakas kasutati teeks vesimünti, punet, nurmenuku õisi ja lehti, vaarika varsi, pihlaka õisi, mustika õisi ja lehti, pohla õisi ja lehti, kibuvitsa õisi ja vilju, harilikku käbiheina, pruuni ristikut,valget ristikut, aasristikut, kuldristikut, harilikkassikäppa, ümaralehelist uibulehte, ojamõõlu, harilik angervaksi, harilikku heinputku,rabamurakat, kaske, kurekella, ängelheina, naistepuna, raudrohtu, harilikku vahert, kadakat jne. Õlle maitsestamiseks on kasutatud humalaid ja porssasid, kurkide ja tomatite soolamiseks toominga, sõstrapõõsaste, kirsi ja tamme lehti. Kolmandaks vaatleme toidutaimi. Supitaimedeks on kasutatud ning värskelt on söödud ja süüakse järgnevaid taimi: naati, piimaohakat, põldohakat, seakapsast, haput oblikat, kõrvenõgest, maltsasid (peamiselt valget hanemaltsa), jänesekapsaid, heinputke varsi, metsharak putkesid, tõlkjaid,
peamiselt Põhja- ja Kagu-Eestis, sest mujal seda taime ei leidunud. Lisakas kasutati teeks vesimünti, punet, nurmenuku õisi ja lehti, vaarika varsi, pihlaka õisi, mustika õisi ja lehti, pohla õisi ja lehti, kibuvitsa õisi ja vilju, harilikku käbiheina, pruuni ristikut,valget ristikut, aasristikut, kuldristikut, harilikkassikäppa, ümaralehelist uibulehte, ojamõõlu, harilik angervaksi, harilikku heinputku,rabamurakat, kaske, kurekella, ängelheina, naistepuna, raudrohtu, harilikku vahert, 14 kadakat jne. Õlle maitsestamiseks on kasutatud humalaid ja porssasid, kurkide ja tomatite soolamiseks toominga, sõstrapõõsaste, kirsi ja tamme lehti. Kolmandaks vaatleme toidutaimi. Supitaimedeks on kasutatud ning värskelt on söödud ja süüakse järgnevaid taimi: naati, piimaohakat, põldohakat, seakapsast, haput oblikat, kõrvenõgest, maltsasid (peamiselt valget hanemaltsa), jänesekapsaid, heinputke varsi, metsharak putkesid, tõlkjaid,
Lõikamise aeg sõltub taime õitsemise ajast. Eelmise aasta okstele moodustunud õiepungadest õitsevad põõsad, mida lõigatakse kohe peale õitsemist. Kui lõikamisega viivitatakse, siis ei jõua uued tekkinud võrsed enne talve puituda ja need külmuvad. Ginnala vahtrat tuleb lõigata kohe peale õitsemist. Lõigatakse ära õisikud koos võrsetippudega ja vajadusel harvendatakse. (Järve ja Eskla 2009) ,,Kosmeetiline" hooldus. Vahert kasutatakse nii vabakujulise, kui ka pügatud hekina. Pügada tuleb igal aastal. Kindla kujuga hekil tehakse tavaliselt üks või 2 korda suve teisel poole, kui võrsed on kasvamise lõpetanud. Kuna 22 ginnala vaher on noores eas kiirekasvuline võib seda pügada 2 korda kevade lõpus või suve alguses, et pidurdada taime kasvu ja juulis-augustis, mis vormib hekki
Kui lõikamisega viivitatakse, siis ei jõua uued tekkinud võrsed enne talve puituda ja need külmuvad (Ilupõõsaste lõikamine). Ginnala vaher kuulub II gruppi ning seda tuleb lõigata kohe peale õitsemist. Lõigatakse ära õisikud koos võrsetippudega ja vajadusel harvendatakse. Hooldus isekülvil või levimisel Kuigi ginnala vahtra seemned on suure idavusega (Sarapuu 1969), ei hakka see väga tihti ise kasvama, sest ei satu mulla pinda. ,,Kosmeetiline" hooldus Vahert kasutatakse nii vabakujulise, kui ka pügatud hekina. Pügada tuleb igal aastal. Kindla kujuga hekil tehakse tavaliselt üks või 2 korda suve teisel poole, kui võrsed on kasvamise lõpetanud. Kuna ginnala vaher on noores eas kiirekasvuline võib seda pügada 2 korda kevade lõpus või suve alguses, et pidurdada taime kasvu ja juulis-augustis, mis vormib hekki. Lehti langetavate taimede noori võrseid tuleb tagasi lõigata umbe kolmandiku võrra aastasest juurdekasvust
hilis- ja varakülmade suhtes. Haigustest kipuvad vahtraid eriti parkides kimbutama ja südamemädanikku esile kutsuma vahtratarjak (Oxyporus populinus) vanemate tüvede alaosas näeme korrustena paiknevaid heledaid seene viljakehi ja soomustorik (Polyporus squamosus), mille heledad viljakehad kasvavad mitukümmend sentimeetrit suureks ja on tumedamate soomustega pealtpinnalt kaetud. Ka pealtpoolt karvaste viljakehadega põhjanarmik (Climcodon septentrionalis) tabandab vahert ja lühendab tema elupäevi. Pargis jalge all sahisevatel vahtra sügislehtedel märkame tihti mõnesentimeetrise läbimõõduga musti laike. Haiguse nimi on vahtra pigilaik (Rhytisma acerinum) ja selliseld vahtralehti võime kohata juba alates juulist kuni lehtede langemiseni. Palju pahandust see seenhaigus ei põhjusta ja saastunud linnaõhuga paikades esineb teda harva. Seega peaksime rõõmustama, kohates vahtra sügislehtedel tumedaid laike keskkond kus puud kasvavad on üsna puhas
annaabi.ee 
