Saksamaa teel teise maailmasõtta Pärast I Maalimasõja lõppu oli Saksamaa sunnitud Compiegne`i vaherahulepinguga tunnistama oma lüüasaamist ning täitma Versailles`i kohustusi. Ta oli kohustatud tagastama võitjariikide vangid, loovutama hulgaliselt enda sõjatehnikat ning koheselt ära tooma oma väed Läänerindelt. Kolooniate pärast läks Saksamaa sõtta, kuna ta tahtis olla Euroopas võimukas, kuigi tal oli juba väga heal järjel majanduslik seisund. Saksamaa kaotas kõik, mille nimel ta võitles. Au kaotanud riik ei andnud alla, ta kogus endas viha, kuna arvas, et ta kaotas ebaausalt
rahva südametes rahumeelse ja iseseisva riigi loomiseks. 1919. aasta oktoobris algas aga Loodearmee pealetung, toimusid ka ägedad heitlused Narvas. Läbimurre ebaõnnestus, rusutud Punaarmee väed lõpetasid pealetungi. Samal ajal toimus Tartu rahukonverents, kus leidsid aset ägedad vaidlused piiriküsimuste osas. Kuid Punaarmee lüüasaamine Narvas sundis neid järeleandlikkusele. 31.detsembril 1919 lõpetati Vabadussõda vaherahulepinguga. 2.veebruaril 1920 Tartu rahulepingus määrati ka Eestile sobiv riigipiir, saadeti laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tagasi tulla ja mis kõige tähtsam Venemaa kinnitas, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi iseseisvust". Järelikult oli peale Tartu rahu sõlmimist loodud iseseisev Eesti riik. Eesti tee iseseisvumisele käsitletud 20 aasta jooksul nõudis tuhandeid inimelusid. Olles sõltuv nii Vene kui ka Saksa ülemvõimust,
Vaadates kõiki sündmusi, mis toimusid vaherahu ajal siis võin väita, et II Maailmasõda oli I Maailasõja jätk, sest vaherahuajal toimus sõjatehnika täiustamine, kiire areng sõjaplaanil ja Saksamaa rikkumine Versailles`i lepingut. Vaadates fakte, mis ajaloolased on teinud siis võin arvata, et II ja I maailmasõda võib lugeda üheks sõjaks ning II Maailmasõda oli paratamatu. I Maailmasõja lõpul oli Saksamaa kohustatud Compiegnei vaherahulepinguga tunnistama oma lüüasaamist. Teda süüdistati kui I Maailmasõja algataja ning karistuseks pidi täitma Versaillesi nõudeid. Ta oli kohustatud tagastama võitjariigi vangid, loovutama hulgaliselt oma sõjatehnikast ning samalajal maksma makse. Koormus oli nii võrd suur, et Saksamaa ei suutnud seda enda õlgadel kanda. Tundes end solvatuna hakkas Saksamaa mõtlema sellele, et ta tahab oma võimu taastada ja oma kaotatud kolooniaid tagasi võita. Saksamaa tahtis kättemaksu
Esimeses neist - detsembris 1919 - oli peamiseks eesmärgiks vastastikune sõjategevuse lõpetamine, vaherahu sõlmimine ja diskussioon Eesti iseseisvuse tunnustamise, riigipiiride määramise ning sõjaliste tagatiste üle. Kõneluste teine pool, mis leidis aset jaanuaris 1920, koosnes peamiselt majanduslikest küsimustest. Küsimuse all oli Eestist välja veetud varade ja Vene riigi varade jaotamine ning Eesti-Vene tulevased majanduslikud suhted. (EA VI: 44-46) Tartu vaherahulepinguga tunnistas Venemaa 200 aastat oma valduses olnud Eesti iseseisvaks riigiks see on üks suuremaid akte iseseisva Eesti ajaloos. Venemaa oli niisiis esimene riik, kes tunnustas Eesti iseseisvust, kuid samuti oli Eesti esimene, kes tunnustas Nõukogude Venemaa legitiimsust riigina Tartus sõlmitud vaherahu oli mõlema riigi jaoks esimeseks rahvusvaheliseks lepinguks. Vastastikune tunnustamine kulges suuremate probleemideta, sama ei saa aga öelda riigipiiride määramise kohta.
Kiiret arengut tingisid: 3 · Saksamaa poliitiline ühendamine ja tsentraliseeritud riigi loomine. Ühtses riigis kadusid tollipiirid, ühtlustati rahasüsteem (1871-1873) ja seadusandlus. · Prantsuse-Preisi sõda suurendas relvade vajadust, mis omakorda tähendas nõudmise suurendamist teiste tööstusharude toodangu järele. · 10. mai 1871.aasta ehk vaherahulepinguga läksid Saksamaa valdusesse Elsass ja Lotring oma rikkalike maavaradega. Maavarade baasil loodi võimas metallurgia- ja keemiatööstus. · Valitsus kasutas Prantsusmaalt kontributsioonina saadud 5 miljardit franki tööstuse arendamiseks. · Saksamaal puudusid märkimisväärsed kolooniad, mis sundis vallutama turge majandusvahenditega, kasutades dumpingut ja tööviljakuse tõusu. See aga tähendas suurt
Talvesõja puhkedes 1939. aastal evakueeriti Soome poolele jäänud koltasaamid sõja jalust Rovaniemi lähistele. Petsamo küla koltasaamid evakueeris Nõukogude armee itta, Pulljärve kolhoosikeskusse. Osa Paatsjoe koltasaamidest evakueeriti Norrasse Narviki lähistele, kuna Soome poolele polnud enam võimalik liikuda. Petsamo koltasaamid tulid järgmisel suvel veel koduküladesse tagasi. Lõplikult tuli neil kodukohast lahkuda Jätkusõja lõpul, 1944. aastal, mil Soome pidi 1944. aasta vaherahulepinguga Petsamo ala uuesti Nõukogude Liidule loovutama. 1944. aasta talve veetsid koltasaamid Oulu lähistel. 1945. aasta sügisest asustati nad ümber Inari valda ning sealt kolme aasta pärast edasi Nellimi ja Sevettijärve külasse, mis on tänaseni koltasaamide peamised keskused Soomes. Teine maailmasõda ja sõjajärgne periood Teine maailmasõda põhjustas kogu saami ühiskonnale suuri muudatusi. Esimest korda ajaloo jooksul pidid
annaabi.ee 
