Kuidas kirjutada korralikku esseed SISU: Aine- inimene, kunst (kirjandus), teadus, ühiskond, probleemid, millel puuduvad ühesed lahendid. Käsitlusviis- autorikeskne vaatepunkt, eritlev, loogiline, assotsiatatiivne, pingestatud , vaimukas. . Mõtted esitatakse järk-järgult, lõpuni avamata kujul. ÜLESEHITUS: Pealkiri- esitab aine, osutab probleemile, kujundlik, irriteeriv. Sissejuhatus- lühtub faktist, mälupildist, tundest, sündmusest. Arendus- konkreetselt nähtuselt üldistele probleemidele, eritleb. Lõpetus- üldistus, puänt, üldistus. KEEL: Stiil- erinevaid stiililaade ühendav (ilukirjanduslikkus, publitsistlikkus, teaduslikkus, kujundlikkus, suhtumised, mõisted, andmed) Sõnavara- isikupärane, uuenduslikkus. VORM: Laad- artikli ja novelli vahepealne, liigendatud vahepealkirjadega. ...
Väga lai teema tuleb piiritleda pealkirjaga. Oluline on pealkirjas olevaid märksõnu õigesti mõista ja nendest oma arutluses lähtuda. Kõige olulisem sõna pealkirjas on tuumsõna, mis annab mõttearendusele suuna. Tuumsõna abil saab hakata ka ainestikku koguma. Liiga üldsõnalise pealkirja puhul võib teema täpsustamiseks kasutada motot. See peab sisaldama ideed, mis aitab teksti paremini mõista. Kui selgesõnaline idee leidub juba pealkirjas, on moto tarbetu. Vahepealkirjadega saab teksti liigendada ja tuua esile sisulised üleminekud. Sellist võtet kasutatakse enamjaolt ajakirjandustekstides, kuid ka pikmemates esseedes ja kirjandites. Kirjandi sissejuhatus Sissejuhatusega äratatakse lugejas huvi käsitletava vastu, luuakse subiv meeleolu, juhatatakse lugeja teema juurde, antakse eelteadmisi. Selles puudub analüüs, nähtusid või probleeme lihtsalt nimetatakse, tutvustatakse mõnd levinumat seisukohta, pakutakse oma lähtekohta,
Alapealkirjaga saab pealkirja täpsustada või seletada. Alapealkiri ei tohi teksti kesksest mõttest lahkneda, sest sel juhul nõrgeneb pealkirja ja mõttearenduse sidusus. Teema Võidu nimel kõigeks valmis 1. alapealkiri Dopinguprobleeme tänapäeva spordis; 2. alapealkiri Tsempioniks loobumiste hinnaga. Esimene alapealkiri osutab, et autor käsitleb dopinguga seotud küsimusi, teisel juhul aga analüüsib, millest peab sportlane edu nimel loobuma. Vahepealkirjadega tuuakse esile teksti erineva sisuga alaosad, taotletakse esituses järjekindlust ja täpsust. Vahepealkirjad peavad olema pealkirjaga stiililt ja vormilt ühtsed. Motoga saab selgitada teksti juhtideed, näidata autori suhtumist, motiivi arendusi vms. Moto on tavaliselt mingist kirjanduslikust allikast valitud juhtlause või tekst. Enamasti kasutatakse motodena proosa- ja luuletsitaate, aforisme, vanasõnu ning kõnekäände. Moto peab aitama
tegemisel, vaid meile küllaltki sarnase, kuid inimeste hulgalt ligi 35 korda suurema riigi mõistmises. Essee ajalooline pool ja konkreetsed faktid põhinevad valdavalt Dmitri Popovi ja Ilja Milsteini teosel ,,Oranz printsess" ning teemakohastel Eesti meedias levinud artiklitel. Inspiratsiooni on saadud ka Mart Helme teostest ,,Kremli tähtede all" ja ,,Pronksiöö proloog." Töö lihtsamaks lugemiseks on see vahepealkirjadega jaotatud x osaks. Vormistamisel on lähtutud majandusteaduskonna kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhendist. Ukraina pole Venemaa 143 miljoni elanikuga Venemaa ja 45 miljoni elanikuga Ukraina võrdluses võib tuua miljoneid paralleele, kuid sellele vaatamata ei ole Ukrainat mõtet Venemaaga samastada. Erinevalt Venemaast, üüratust riigist, kus pole sisulist lähenemist demokraatiale ega ka selleks
Lasteraamatu trükikiri peaks olema suur ja kergesti loetav. Kõik Vilepi raamatud peale jutukogu ,,Lendav õunapuu" on kirjutatud läbivat suurtähte kasutades, mis peaks hõlbustama lugemaõppija tähtede kokkuveerimist. Mõnede uuringute kohaselt ei hõlbusta suurtäht oma ühetaolisuse poolest lugemist, eelistada tuleks suuremaformaadilist väiketähte. Oluliseks peetakse ka teksti liigendamist piltide ja vahepealkirjadega. (Müürsepp 1996: 8). 27 3. HEIKI VILEPI LASTEPROOSA 3.1. Jutukogu ,,Lendav õunapuu " Jutukogu ,,Lendav õunapuu" koosneb viiest lühijutust: ,,Metallkroonine", ,,Säde", ,,Taskunoa mõistatus", ,,Unistav Marko ja tema kutsumus" ja ,,Lendav õunapuu". Jutud on kirjutatud aastatel 1996-97, ilmunud aastal 2004. Jutukogu koondab realistlikke
annaabi.ee 
