3.Selgita lühidalt, miks on hind pakkuja stiimul. Mida suurem on hind, seda suurem on pakkumine ja vastupidi. 4.Kas turg, kus on ainult üks pakkuja, võib olla efektiivne? Kuidas seda turuolukorda nimetatakse? Ei, seda turgu nimetatakse monopoliks. 5.Müüjad konkureerivad turul parima hinna nimel, selleks pidevalt hindu muutes. Nimeta veel vähemalt kaks viisi, mis osas pakkujad turul konkureerivad. Kvaliteet, reklaam, kasum. Hind= tootmiskulud + vahenduskulud 6.Mõisted Nõudlus on seos kauba ühikuhinna ja selle kaubakoguse vahel, mida potensiaalsed tarbijad soovivad ja on suutelised ostma Turu ülejääk on suurus, mille võrra turul pakutav kogus on suurem kui nõutav kogus Nõudlusseadus väljendab seaduspärasust, et kauba hinna tõustes nõutavad kogused vähenevad (ceteris paribus) Maksimumhind ehk hinnalagi on maksimaalne hinnatase, millest kauba hind kõrgemale tõusta ei tohi
Kunagises Nõukogude Liidus oleks see olnud kuulmatu unistus. Euroopa Liidu direktiivid tõlgitakse Eesti keelde. Euroopa Parlamendis võib kasutada eesti keelt. Euroopa Liidult nõuab selline tunnustus pingutusi ning põhimõttekindlust. Demokraatia on kulukas, kuid Euroopa on valinud demokraatia tee. Euroopas Liidus ei ole väikseid ja suuri riike. Selle tulemusena moodustavad Liidu administreerimise kuludest ligi kolmandiku tõlke- ja vahenduskulud. Eesti keele arengu seisukohalt on liitumisel juba praegu väga suur mõju. Tohutu hulk dokumente, mis tuleb tõlkida eesti keelde ja nõuded väljenduse täpsusele on avaldanud väga suurt mõju eesti keele stiilile ja sõnavarale. Lohisevast, deklaratiivsest nõukogustatud keelest, mille eesmärgiks oli tihti varjata mõtteid, saab keel, milles peab saama edasi anda kaasaegse tsivilisatsiooni kõige keerulisemaid juriidilisi ja poliitilisi ideid. Eesti sattumine
Toolid 4400 4400 Dekoratsioonid 1000 1000 Kokku 55998 4724 51274 0 0 Tabel 2. Vajalikud vahendid. 1.5. Algbilanss Meie ettevõtte kasutuses olevad rahalised vahendid on omakapitali sissemakse 150 000 krooni, millest hiljem arvestatakse maha vajalike vahendite soetuskulud, palgakulud ja üüri- ning maakleri vahenduskulud. Juba eelnevalt on olemas kaks erineva võimsusega triikrauda, esemete triikimiseks mugavas suuruses(38cm x 140cm) triikimislaud, klaasfiibrist käepärane mõõdulint, erinevate materjalide õmblemiseks lai valik käsinõelu, erinevate värvidega ning paksustega niite, praktiline rätsepajoonlaud, kanga nuga ning rätsepakriidid. Lisaks õmblusalal praktilistele esemetele, on olemas ka ruumide õdusamaks muutmiseks erinevaid vahendeid nagu näiteks vaibad, raamitud fotod ning kaunid toataimed
) arendused, kus teostaja (erasektor) korraldab tavaliselt rahastamise, ehitab ja majandab objekti ning annab lepingu lõppemisel algatajale (avalikule sektorile) tagasi. 5. Milliseid teenuseid peaks üle andma kolmandale sektorile ja mis probleemid sellega võivad kaasneda? Tooge näiteid. Nt. Kõikvõimalikud haridus-, kultuuri- ja sotsiaalteenused ehk nn. pehmed teenused näivad paremini sobivat kolmandale sektorile. *Probleemid- •Ebapiisav konkurents; •Suurenenud vahenduskulud; •KOV haldussuutlikkus;•Raskused tulemuslikkuse mõõtmisel; • MTÜ-de madal haldussuutlikkus; •Rahastamissüsteem;•Lepingute lühiajalisus.Teenuse osutamiseks ei piisa raha; Teenuse osutaja tegevuse fookus kandub ressursside leidmisele; Täiendav koormus järelvalve korraldamiseks ja juhtimiseks; Kodanikeühenduste piiratud majanduslikud võimalused; Korruptiivsete suhete vältimine. 6. Milliseid teenuseid peaks üle andma ärisektorile ja mis probleemid sellega võivad kaasneda
harrastustegevused, loengud, näitused ja muuseumide tegevus; laululava või seltsimaja tööd; kultuurimaja haldamine) ◦ kohaliku elu arendamise valdkonnas ◦ jäätmekäitlus ◦ noorsootöö • Probleemid: ◦ Ebapiisav konkurents – eelkõige sotsiaalteenuste valdkonnas on konkurents teenuselepingutele küllaltki väike ◦ Suurenenud vahenduskulud ◦ KOV haldussuutlikkus – sp ka teenuste lepinguline delegeerimine Eesti omavalitsustes veel üsna ebaühtlane ◦ Raskused teenuse tulemuslikkuse ning kuluefektiivsuse mõõtmisel ◦ MTÜ-de madal haldussuutlikkus ja organisatoorne võimekus – nt aruandluse koostamine, seaduste tundmine, professionaalide palkamine, mis omakorda mõjutab teenuse pakkumise kvaliteeti jms
Ühised eesmärgid Riskide ja kohustuste jagamine Nt transport, tervishoid 5. Milliseid teenuseid peaks üle andma kolmandale sektorile ja mis probleemid sellega võivad kaasneda? Tooge näiteid. “Pehmed teenused” Suurem legitiimsus Suureneb suutlikkus Paindlikum teenus Tekib konkurents Sihtgrupile Suunatus PROBLEEMID Ebapiisav konkurents Suurenenud vahenduskulud KOV haldussuutlikkus Raskused tulemuslikkuse mõõtmisel MTU--‐de madal haldussuutlikkus Rahastamissüsteem Lepingute lühiajalisus Näideteks olukordadest, kus teenuste üle andmine kolmandale sektorile on tihtipeale õigustatud on, noorsootöö ülesannete üle andmine, teatud sotsiaalhoolekande funktsioonide üleandmine (nt. pensionäride huviringide ja seltside tegevuse) ning näiteks ka teavitustööga seotud funktsioonide üleandmine. 6
annaabi.ee 
