(vasakult kolmas) se Woodrow Wilson (1856-1924). Ameerika olmas tase Ühendriikide president. Pidas ennast Euroopa Neljas tase päästjaks (paremalt esimene) Viies tase David Lloyd George (1863-1945). Suurbritannia peaminister. Mängis vahendajarolli. Oli suur kompromissidemeister (vasakult teine) Vittorio Emmanuele Orlando (1860-1952). Itaalia peaminister. Mängis rahukonverentsil teisejärgulist rolli. Ta ei rääkinud inglise keelt ja jäi seetõttu sageli diskussioonides kõrvale (vasakult esimene). Pariisi rahukonverents. Olulisemad
lihtrahval. Rahaasju tuli siiski kellelgi korraldada, ja et juutidel puudus maaharimise õigus, võisid nad tegelda rahavahetamise ja laenuandmisega (nimetatud ka liigkasuvõtmiseks). Pealegi oli neil sugulasi ja sõpru kogu Euroopas ning tänu sellele võis näiteks reisija saada nende kirjaliku korralduse alusel raha ka kodunt kaugel. Hakkas kujunema süsteem, mis on hiljem tuntud panga nime all. Pagulastena elavatel juutidel polnud oma aristokraatiat ega talu- poegi, nad sobisid hästi vahendajarolli. Sel rollil olid omad eelised - võis teenida elamist - kuid oli ka puudusi: juutidest sai kergesti rikaste kui ka vaeste pahameele objekt. Vahendajategevusega seoses on juudid alati kõrgelt hinnanud haridust. Nende rahvatarkuse järgi on vaeste toetamine, kaasa- varata pruudile kaasavara muretsemine, haigete külastamine heategu, ent Toora õppimine käib üle kõige. Vaese õpetlase abis- tamist peeti jumalale meelepäraseks teoks, rikas inimene oli uhke,
kõlblusetuse külvajaks. Selle vastu asuski Jansenius. Vastumürgiks jesuiitide religioossele variserlikusele ja kombelõtvusele pidas Jansenius Augustinuse karmi õpetuse taastamist selle algkujus. Selle õpetuse poole pöördusid ka reformatsioonitegelased.erinevalt protestantidest ei soovinud Jansenius katkestada suhteid ametliku kiriku ja katolitsismiga, ning säilitas oma õpetuses paljud seisukohad, mis käisid kiriku vahendajarolli, püha pärimuse, religioossuse väliste elementide jm kohta. Ideede võitlus ei olnud ainus asi, mis õhutas jesuiitide viha jansenistide vastu. Jansenistid konkureerisid nendega koolihariduses ja tekitasid neile sellega majanduslikku kahju. Alates 1643 a hakati Port Royalis avama ,,väikesi koole" , kus igal õpetajal oli 5-6 last. Seetõttu said lapsed seal hea individuaalse kasvatuse, mis oli teadlikut rajatud jesuiitide süsteemile vastandlikele printsiipidele
Sõlmitud liiduleppe eesmärk oli vallutada Rootsilt tagasi kõik maad, mis ta ,,on oma naabritelt röövinud"; lepingu kohaselt pidi Eesti ja Läti alast moodustatama Poolale alluv vasallriik. Koalitsiooni kujunemisel on hinnatud oluliseks August Tugeva teenistusse läinud Liivimaa aadliku, Rootsi keskvõimu reduktsioonikavade ühe ägedama vastase, Johann Reinhold Patkuli (16601707) vahendajarolli -- Eesti- ja Liivimaa eraldamine Rootsist oli Patkuli põhieesmärk, mille nimel püüdis ta ebaõnnestunult ässitada üles kogu Liivimaa aadlit. Vene aeg Eestis (1721-1918) Põhjasõja tagajärjel läks Eesti Venemaa võimu alla. Oma valitsemisaja alguses venelased poliitilistel kaalutlustel halduskorralduses muudatusi ei teinud ja seetõttu säilis Rootsi ajal kujunenud haldusjaotus. Väiksemad muudatused haldusjaotuses võeti ette Katariina II poolt, kes 1783
keele, ajaloo ja matemaatika osatähtsust. Tallinnas (1880) ja Tartus (1881) asutati reaalkoole. 1887. aasta algul oli Eestis 29 avalikku/erakätes keskhariduskooli kokku 4510 õpilast. Tartu ülikool: Kuni venestusajani oli korralik saksa keelne õppeasutus, maailmas väga tuntud ülikool. Kõrge tase, oli väga palju professoreid, keda hinnati mujal Euroopas. 1802. aastal taasavatud Tartu Ülikool kui üleriiklikult väljapaistev teaduskeskus etendas vahendajarolli lääne ja vene teaduse vahel. 1820. a keiser kinnitas Tartu Ülikooli uue põhikirja, mis kehtis kuni 1865. aastani. Riigieelarved kasvasid, suurenes kateedrite ja õppejõudude arv: zooloogia, botaanika, mineraloogia alasteks uurimisreisideks Altaisse, uuralisse ja Araratile. Teostati astronoomiline kraadimõõtmine. Laiendati Tähetorni, Botaanikaaeda ja anatoomikumi, ehitati välja ülikooli kliinikud ja korrastati Toomemäge. 1845. aastal oli TÜ 59 õppejõudu, neist 35 professorit. 19
annaabi.ee 
