tavaliselt kaetud niiskete lähistroopiliste metsadega. Kui mandrite idarannikuid iseloomustab suur suvine sademete hulk ja talved on suhteliselt kuivemad, siis mandrite läänepoolsetel rannikutel on olukord vastupidine. Lähistroopilises kliimavööndis on mandrite läänerannikutel vihmase talve ja kuiva suvega kliima. Kuna suurim sellise kliima ja taimkattega ala on Vahemere ümbrus, on seda loodusvööndit hakatud nimetama vahemereliste metsade alaks. Lisaks Vahemere ümbrusele leidub vahemerelisi metsi veel Põhja-Ameerikas California osariigis, Lõuna-Ameerikas Tsiili rannikul, Edela- ja Lõuna-Austraalias ning Lõuna-Aafrikas. Lähistroopiline kliimavööde on vahekliimavööde, kus talvel valitseb parasvöötme õhumass ja suvel troopiline õhumass. Sõltuvalt kohalikkudest tingimustest lähistroopilises kliimavöödes eristatakse kolme kliimatüüpi: lähistroopiline vahemereline kliima
klassikalised antiikaja varemed (Efesos, Bergamon, Hierapolis jt), mis on kohati veelgi klassikalisemad ja paremini säilinud, kui Kreeka või Rooma enda vastavad mälestised, siis varakristlikud ja Bütsantsi kihistud (Ayasofia Istanbulis, koobaskirikud Kappadookias), Seldzhuki, Ottomani ja tänapäeva islam ning lõpetades tänapäevaste euroopalike suundumustega. Ka Türgi loodus pakub üht-teist - palmialleedega palistatud vahemerelisi beache, poolkõrbeid, soolajärvi, mägesid, vulkaanilisi maastikke ning uhkeid geoloogilisi monumente, nagu Pamukkale termaal-ala ning Kappadookia karstimaastikud. Parim külastusaeg on kevad ja sügis, suvi võib meie jaoks natuke liiga palav olla ja talv sombune ning jahedavõitu, Ida-Anatoolias koguni kontinentaalselt külm. Viisa on üsna formaalne asi, see on margikujuline kleeps, mille saab passi 10 USD eest piirilt. Rahaühik on Türgi liir
Türgist Poola Kirjutan oma suurepärasest ja harivast teekonnast, mille võtsin ette, et tuua teieni tükike erinevate maade kultuuri. Reisi Türgist Poolani võtsin ma ette ühel ilusal, kuumal suvel. Teekonda alustasin siis nagu eespool mainitud Türgist. Türgi on mitmekesine maa - loodus pakub vahemerelisi randu, poolkõrbeid, soolajärvi, mägesid, vulkaanilisi maastikke ning uhkeid geoloogilisi monumente. Kuna päris palju Türgi maa-alast on liiva all, siis asuvad näiteks ühel rannikualal ka liivakaljud, mida ma käisin vaatamas ja imetlemas. Järgmiseks külastasin oma reisi käigus Derinkuyu maa-alust linna, kus asub ka maailmakuulus ja väga salapärane Gigantne labürint. Räägitakse, et linn on umbes 8 km pikk ja mitmetasandiline (20 tasandit , millest ainult 8 on turistidele avatud )
· Soojalembesed kultuurtaimed, hilised teraviljasordid (riis, mais, päevalill, suhkrupeet, sojauba, viinamarjad) · Eristatakse: 1) parasniiske valdkond 2) kuiv mandriline valdkond USA nisuvööde ja Ukraina viljakad alad jäävad kuiva mandrilisse valdkonda · Kasvatakse lambaid, kitsi LÄHISTROOPILINE VÖÖDE · Põllumaad palju (300 mln ha) · Pikka vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima · Eristatakse : 1.Läänerannikute vahemerelisi alasid pehme, vihmane talv, kuum põuane suvi, mullad viljakad, mullaerosioon . Tegeletakse segapõllundusega (oliivid, tsitrused, viinamarjad, puuviljad, oma tarbeks talinisu, mais). Mitmeaastased istanduskultuurid 2. Mandrilisedalad- Looduslikult seal kõrbed, poolkõrbed. Põllumajandus oaasides, niisutus. Puuvillapõõsas, kitsed, lambad 3. Idarannikute mussoonkliima alad 2-3 saaki aastas, vegetatsiooniperiood 8-11 kuud, sademeid palju, talv
hilised teraviljasordid (riis, mais, päevalill, suhkrupeet, sojauba, viinamarjad) Eristatakse: 1) parasniiske valdkond 2) kuiv mandriline valdkond USA nisuvööde ja Ukraina viljakad alad jäävad kuiva mandrilisse valdkonda Kasvatakse lambaid, kitsi LÄHISTROOPILINE VÖÖDE Põllumaad palju (300 mln ha) Pikka vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima Eristatakse : 1.Läänerannikute vahemerelisi alasid pehme, vihmane talv, kuum põuane suvi, mullad viljakad, mullaerosioon . Tegeletakse segapõllundusega (oliivid, tsitrused, viinamarjad, puuviljad, oma tarbeks talinisu, mais). Mitmeaastased istanduskultuurid 2. Mandrilised alad- Looduslikult seal kõrbed, poolkõrbed. Põllumajandus oaasides, niisutus. Puuvillapõõsas, kitsed, lambad 3. Idarannikute mussoonkliima alad 2-3 saaki aastas, vegetatsiooniperiood 8-11
Kuiva lähistroopika metsad - Lähistroopiline kliimavööde jääb kahe põhikliimavöötme - parasvöötme ja troopilise vöötme - vahele ning on nende kahe üleminekualaks. Mandrite sisealadel, kus sademete hulk on väike, asuvad lähistroopilises vööndis rohtlad, kõrbed ja poolkõrbed. Mandrite idapoolsed küljed on antud vööndis tavaliselt kaetud niiskete lähistroopiliste metsadega. Lisaks Vahemere ümbrusele leidub vahemerelisi metsi veel Põhja-Ameerikas California osariigis, Lõuna-Ameerikas Tšiili rannikul, Edela- ja Lõuna-Austraalias ning Lõuna- Aafrikas. Lähistroopilisse taimestikku kuuluvad igihaljad puud ja hõredad põõsastikud. Paljudes kohtades on looduslik taimestik asendatudkultuurmaastikuga. Kasvatatakse oliive, tsitruseid (sidruneid, apelsine, mandariine, greipe), kuivas lähistroopikas teepõõsad.
sademed SOE PARASVÖÖDE Vegetatsiooniperiood 6 kuud või rohkem Soojalembesed kultuurtaimed, hilised teraviljasordid (riis, mais, päevalill, suhkrupeet, sojauba, viinamarjad) Eristatakse: 1) parasniiske valdkond USA nisuvööde ja Ukraina viljakad alad 2) kuiv mandriline valdkond jäävad kuiva mandrilisse valdkonda Kasvatakse lambaid, kitsi LÄHISTROOPILINE VÖÖDE Põllumaad palju (300 mln ha) Pikka vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima Eristatakse : 1.Läänerannikute vahemerelisi alasid – pehme, vihmane talv, kuum põuane suvi, mullad viljakad, mullaerosioon . Tegeletakse segapõllundusega (oliivid, tsitrused, viinamarjad, puuviljad, oma tarbeks talinisu, mais). Mitmeaastased istanduskultuurid 2. Mandrilisedalad- Looduslikult seal kõrbed, poolkõrbed. Põllumajandus oaasides, niisutus. Puuvillapõõsas, kitsed, lambad 3. Idarannikute mussoonkliima alad – 2-3 saaki aastas, vegetatsiooniperiood 8-11 kuud, sademeid palju, talv lühike, pehme
ning klassikalised antiikaja varemed (Efesos, Bergamon, Hierapolis jt), mis on kohati veelgi klassikalisemad ja paremini säilinud, kui Kreeka või Rooma enda vastavad mälestised, siis varakristlikud ja Bütsantsi kihistud (Ayasofia Istanbulis, koobaskirikud Kappadookias), Seldzhuki, Ottomani ja tänapäeva islam ning lõpetades tänapäevaste euroopalike suundumustega. Ka Türgi loodus pakub üht-teist - palmialleedega palistatud vahemerelisi beache, poolkõrbeid, soolajärvi, mägesid, vulkaanilisi maastikke ning uhkeid geoloogilisi monumente, nagu Pamukkale termaal-ala ning Kappadookia karstimaastikud. Parim külastusaeg on kevad ja sügis, suvi võib meie jaoks natuke liiga palav olla ja talv sombune ning jahedavõitu, Ida-Anatoolias koguni kontinentaalselt külm. Transport Türgi transpordisüsteem ja teede kvaliteet on küllalt normaalsed. Kuigi pikemaid otsi saab ka lennata, saab hästi ja odavamalt hakkama busside-rongidega
annaabi.ee 
