71 W 17.89 kW , (8.20) 1.02 p 1.02 0.9 kus Pst staatiline koormus W; Q tõstetav koormus (Q = 80 kN); G konksuploki omakaal (G = 2100 N [1, lk. 22, tabel 25]); vk koormuse tõstekiirus (vk = 0,2 m/s); p polüspasti kasutegur (p = 0,9). 8.2. Elektrimootori valimine Vastavalt seosele Pst Pem on elektrimootoriks valitud 15% lülituskestvusega vahelduvvoolumootori tüüp MTK-42-8 Pem = 19,5 kW ja nm = 667 p/min [1, lk. 36, tabel 37]. Joonisel 8.1 on kujutatud valitud vahelduvvoolumootori tüüpi MTK ja tabelis 8.1 on toodud konkreetse vahelduvvoolumootori mõõtmed. Joonis 8.1. Vahelduvvoolumootori tüüp MTK [1, lk. 36] Tabel 8.1. Vahelduvvoolu mootori MTK-42-8 mõõtmed Võll
KOOL eriala Õpilase nimi MOOTORITE VÕRDLUS Iseseisev töö Juhendaja: ..... Tartu 2017 1 VAHELDUVVOOLUMOOTORI TÜÜPID Eelised Puudused Tavalised Kasutatav rakendused toide Lühisrootoriga - Otsekäivitus - Suurem Leiab järjest Vahelduvvool asünkroonmooto - Lihtne meetod ja käivitusvool enam kasutust. r ehitus u (kuni 8x Tööstusseadmete - Ei vaja keerukaid suurem ajamid, võimsad
ka kahefaasilised asünkroonmootorid. Üldse on enamkasutavamaks jõuallikaks maailmas asünkroonmootorid. Plussid ja miinused Plussid: Vahelduvvoolu mootoriga saab väga hästi hoida konstantset mootori kiirust. Lihtne mootori ehitus, madal hind ning suur varieeruvus erinevate ülesannete täitmiseks teeb asünkroonmootori enim levinud elektrienergiast mehaanilise energia saamise masinaks. Miinused: Suur mootori ehitus ja küllaltki suur sõltuvus vahelduvvooluvõrgust muudavad vahelduvvoolumootori suhteliselt paikseks. Samuti on vahelduvvoolumootorit halb kiirendada ja aeglustada. Rootorit läbib suur vool, mis kuumendab masina osi. Kasutatud kirjandus: · Elektrotehnika.R.Võrk,V.Mägi · Elektrotehnika 2,vahelduvvool,R.Lahtmets. Kasutatud lingid: http://www.agrovaru.ee/index.php?id=118 http://www.robotiklubi.ee/_media/projektid/robot_igayhele/mootorid.pdf?id=projektid %3Arobot_igayhele&cache=cachehttp http://deepthought.ttu.ee/eta/loeng_0712.html http://www.ene.ttu
N = KL = 1,25 = 26986W = 26,99kW,(4.10) & #G 0,93 0,95 kus N ajami vajalik võimsus W; Kn võimsuse varutegur (Kn = 1,25 [1, lk. 77]); P lindi veojõud N, (P = 6358 N); v lindi kiirus m/s, (v = 3 m/s [1, lk. 75, tabel 84]); m ülekandemehhanismi kasutegur (m = 0,93 [1, lk. 77, tabel 88]); tr veotrumli kasutegur (tr = 0,95 [1, lk. 77]). Elektrimootoriks valin MTK tüüpi vahelduvvoolumootori MTK-52-8: võimsus Nm = 33,5 kW ja nm = 681 p/min. 9 5. AJAMI ÜLEKANDEARVU LEIDMINE JA REDUKTORI VALIK Ajami ülekandearv in on arvutatud valemiga (5.11) n& 681 iL = = = 5,9,(5.11) n#G 115 kus in ajami ülekandearv; nm mootori pöörete arv minutis p/min, (nm = 681 p/min); ntr veotrumli pöörete arv minutis p/min, (ntr = 115 p/min).
Miks asünkroonmootorit võib käivitada otse nimipingele lülitades, aga alalisvoolumootorit peab käivitama käivitustakisti abil? pruun õpik lk 278, 305 42. Miks koormusmomendi suurenedes elektrimootori kiirus tavaliselt väheneb? www.ene.ttu.ee/leonardo/elektro_alused/8Elektrimasinad.pdf sealt lk 119 (6) 43. Kuidas muuta alalisvoolumootori pöörlemiskiirust ja pöörlemissuunda? vt Heljuti konspektist netist http://deepthought.ttu.ee/eta/AME0070 + pruun õpik lk 309 44. Kuidas muuta vahelduvvoolumootori pöörlemiskiirust ja pöörlemissuunda? vt Heljuti konspektist netist 45. Kuidas juhitakse elektriajamiga elektriautot? 46. Miks on sagedusjuhtimisel sageduse vähendamisel vaja vähendada ka mootori toitepinget, sageduse suurendamisel aga pinget ei suurendata? Väärtusmoment ja ka pöördemoment ei muutu, kui hoida konstantsena õhupilupinge ja pöörlemissageduse suhe. Sellest lähtuvalt hoitakse staatoripinge ja sageduse suhe konstantsena. Seda
kasuteguriga · kivisöe ja põlevkiviga töötavad elektrijaamad saastavad keskkonda · kütuselemendiga autol tuleb kasutada pidurdusenergia salvestina eraldi elektrienergiasalvestit, näiteks superkondensaatorit · kütuselement on kallis · pliiakusid kahjustab kiire laadimine · plii on mürgine Arvestades asjaolu, et autofirmad on elektriautodesse rohkem panustanud viimasel aastakümnel ja sisepõlemismootorit on täiustatud enam kui sajand, tuleb olla optimistlik. Kolmefaasilise vahelduvvoolumootori kasutamine alalisvoolumootori asemel on parandanud oluliselt ajami töökindlust ja võimaldab mootori momenti juhtida (valida momendi suuruse vastavalt vajadusele). Selline tehnoloogia sai võimalikuks tänu pooljuhtelektroonika arengule. Akude puudujäägi korvab kütuselement ja jääb oodata ainult selle hinna alanemist. Kütuselementi saab jõuallikana kasutada ka veoautodel, bussidel ja rongidel. Gürobuss
Joonistel näidatud kaitselüliti ja sulavkaitsmed ei taga alati mootori kindlat kaitset kõigis võimalikes talitlusviisides. Kolmefaasiliste vahelduvvoolumootorite jõuahelate lülitusi saab kujutada ühe- ja kolmejoone skeemidel (joonis 4.4). Esimesel juhul lisatakse faaside arvu tähisena ühendustele kolm rööpset kriipsu. Joonisel 4.4 on näidatud eraldi kaitselüliti termo- ja liigvooluvabastid. Joonisel 4.5 on näidatud vahelduvvoolumootori staatorimähise täht-kolmnurk ümberlülitusskeem. Tähtlülituse korral on suletud kontaktori Q11 ja Q13 kontaktid, kolmnurklülituse puhul aga kontaktorite Q11 ja Q12 kontaktid. Jõuahelasse lülitatud sulavkaitsmete ja termorelee asemel võib kasutada ka termo- ja liigvooluvabastiga kaitselülitit. 113 Toiteliin Termo- ja liigvooluvabastiga
Vastulülituspidurdamisel on vaja muuta ankru- või ergutusmähise polaarsus vastupidiseks, selleks et muuta masinas tekkiv momend vastupidiseks. Tavaliselt lülitatakse ümber ankrumähis. Et ankru pöörlemissuund on kuni seiskumiseni sama, pinge polaarsus aga muudetud, siis liituvad indutseeritud emj ja toitepinge. Sellepärast tuleb lisada lisatakisteid, et takistada liiga suure voolu tekkimist. Pidurdamine toimub vastupidises suunas pöörlemisele. 44. Kuidas muuta vahelduvvoolumootori pöörlemiskiirust ja pöörlemissuunda? Asünkroonmootori töö eelduseks on kolmefaasilise vooludesüsteemi olemasolu. Kui voolude süsteem lasta mähisesse, mille poolid on ruumis nihutatud, tekib magnetväli, mille tugevus ruumis perioodiliselt muutub. Seda välja saab kujutada induktsioonivektoriga, mis ruumis liigub. Magnetvälja pöörlemiskiirus sõltub voolusagedusest f ja pooluspaaride arvust p (n =f/p). Sageduse muutmisega saab pöörlemiskiirust muuta suhteliselt laiades piirides.
Isoleeritud paisuga bipolaartransistor (inglise k. IGBT, Insulated-gate bipolar transistor) on jõuelektroonika pooljuhtseadis, mida kasutatakse kiiretoimelistes, suurevoolulistes ja suhtelistelt kõrge pingega ahelates lülititena. IGBT ühendab endas kõrge voolutaluvuse ja madala pingelangu, mis on mõlemad iseloomulikud bipolaartransistorile, ning pingega tüürimise, mis on iseloomulik väljatransistorile. Kasutatakse näiteks elektriautodes ja hübriidautodes vahelduvvoolumootori jaoks loodud juhtimisskeemides, samuti trollibussides veomuunduritena. Pingetel üle 600 V ja sagedustel kuni 20 kHz on IGBT-transistorid tänapäeval MOSFET-jõutransistore välja tõrjumas. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 24 Joonis 3.19. 3300V 1200A Mitsubishi IGBT [http://et.wikipedia.org/wiki/Isoleeritud_paisuga_bipolaartransistor]. 3.4.5 Liittransistor
Seetõttu ei ole garanteeritud mootori kindel kaitse. Samuti ei reageeri nad lühiajalisele ülekoormusele tänu bimetallplaadi soojuslikule inertsile. Raskendatud on ka vahe- ajalises talitluses töötava mootori ülekoormuskaitse. Hoopiski paremaid tulemusi annab termistormootorikaitsereleede kasutamine. Selliste kaitseaparaatide soojustundlikeks elementideks on termistorid, millised kinnitatakse mootri mähiste külge ja mõõdavad seega vahetult nende temperatuuri. Kolmefaasilise vahelduvvoolumootori korral kasutatakse seega kolme termistori, mis ühendatakse omavahel jadamisi pooljuhtvõimendi sisendisse. Võimendi väljundisse on lülitatud täiturrelee KA, mis oma kontaktide abil juhib kontaktori KM mähise ahelat. Tänu termistoride väikesele massile on nende soojuslik inerts väga väikene ja seega kaitse kiiretoimeline. Termistormootorikaitserelee põhimõtteskeemi on kujutatud joonisel 1.21. Joonis 1.21
mõlemad juhitavad, siis pole probleemiks nõutava sagedusega pinge saamine. Pulsilaiusmodulatsiooniga muunduritel tekivad mõningad probleemid vahelduvvoolumootorite juhtimisel. Sageli suurendavad väljundpinge harmoonilised komponendid võimsuskadusid mootoris ja pinge muutumise kiirusest sU põhjustatud liigpingeimpulsid rikuvad mootori isolatsiooni. Pulsilaiusmodulatsiooniga muundurite poolt genereeritud kõrge sagedusega pinge võib suurendada mehaanilisi pingeid vahelduvvoolumootori laagrites ja teistes võlliga ühendatud mehhanismides. Laagrite mehaaniline pinge tekitab akustilist müra ning murdumisi laagrite sõlmedes. Muunduri pingelaine kiire muutus sU peegeldub ühenduskaablites ja võib mootori klemmidel põhjustada liigpinge, mis ületab nimipinget üle kahe korra. Selle liigpinge väärtus sõltub muunduri väljundpinge muutumise kiirusest sU ning kaabli pikkusest. Seetõttu kasutatakse liigpinge vähendamiseks muunduri väljundis mitmeid erinevaid filtreid. 3.5
annaabi.ee 
