pidevalt avatuks (kommutatsiooni ei toimuks). Lülitus suudaks töötada ilma vahelduvpingeta ainult siis, kui kasutataks täielikult juhitavaid ventiile, nt. suletavaid türistore. Sellisel juhul oleks meil tegemist autonoomse ehk sõltumatu vaheldiga. 2. Joonistada pingevaheldi väljundpinge ja väljundvoolu diagrammid. 3. Kui suur peab olema tüürnurk a, et võrguga sünkroniseeritud alaldi läheks üle vahelditalitlusse? Tüüritav alaldi M3C saab töötada ka vaheldina. Selleks lülitatakse koormusahelasse elektromotoorjõud, mis hoiaks ventiilid avatuna väljundpinge ud negatiivsetel väärtustel ja muudetakse tüürnurk suuremaks kui 90° (eelnemisnurk <90°). 4. Joonistada vahelduvpingeregulaatori jõuahela skeem. 5. Alalispinge pulsilaiusmuunduri suhtelise lülituskestuse arvutusvalem. 6. Joonistada neljakvadrandilise pinget madaldava alalispinge pulsilaiusmuunduri pinge-voolu tunnusjooned. ???????? 7
võrguga sünkroniseeritud vaheldiks (inverteriks). Võrguga sünkroniseeritud alaldid ja vaheldid vajavad töötamiseks võrgupinge olemasolu. Voolu kulg ühest muunduri harust teise ja ventiilide sulgumine toimub sisendpingete mõjul s.t. tegemist on loomuliku kommutatsiooniga. Tüüritavad alaldid ja võrguga sünkroniseeritud vaheldid moodustavad pööratava süsteemi s.t. ühed ja samad tüüritavad muundurid võivad üldjuhul töötada nii alaldina kui vaheldina. Enamkasutatavad muundurite lülitused on standardiseeritud. Muundurite (alaldite ja vaheldite) põhilülitused ja saksa standardi (DIN) kohased tähised on järgmised: ù ühefaasiline poolperioodmuundur M1, ù ühefaasiline keskväljavõttega muundur M2, ù kolmefaasiline keskväljavõttega muundur M3, ù hefaasiline sildlülituses muundur B2, ù kolmefaasiline sildlülituses muundur B6. Esimesel kohal olev täht näitab lülituse tüüpi (M- keskväljavõttega lülitus, Bsildlülitus),
vaheldiks (inverteriks). Võrguga sünkroniseeritud vaheldi saab energiat alalisvoolu- või -pingeallikast vahelduvooluvõrku anda ainult siis, kui seal on olemas vahelduvpinge ning energiat tarbida suutvad toiteallikad või seadmed. Vaheldite skeemid ei erine põhimõtteliselt tüüritavate alaldite skeemidest, kuid kõik tüüritavad alaldiskeemid, nt. osaliselt tüüritavad ja vastudioodiga skeemid, ei saa töötada vaheldina.Võrguga sünkroniseeritud alaldid ja vaheldid vajavad töötamiseks vahelduvpinge olemasolu. Voolu üleminek ühest muunduri (s. t. alaldi või vaheldi) harust teise ja ventiilide sulgumine toimub sisendpingete mõjul ehk tegemist on loomuliku kommutatsiooniga. Tüüritavad alaldid ja võrguga sünkroniseeritud vaheldid moodustavad duaalse süsteemi, s. t. ühed ja samad tüüritavad muundurilülitused võivad reeglina töötada nii alaldi kui vaheldina
2 E2 Ua ≅ cos α . (4.6) π Ühefaasiline keskväljavõttega alaldi (M2). kujutab endast põhimõtteliselt kahe poolperioodalaldi M1 rööpühendust (joonis 4.19), kusjuures nende sisendpinged on vastufaasis. Alaldi väljundpinge pulseerib toitepinge kahekordse sagedusega. Tüüritav M2C tüüpi lülitus võib töötada nii reguleeritava alaldina kui ka võrguga sünkroniseeritud vaheldina. Alaldatud pinge ud keskväärtus aktiivkoormusel sõltub tüürnurgast α vastavalt avaldisele 2 E2 Ua = (1 + cosα ) (4.7) π I21 α I1 Ra La E21
Pooljuht lüliti PL1 lülituste ja pausi kestvuste reguleerimisega on võimalik juhtida energijat tagasi sidese ka küllalt madalatel ajamite pöörlemis kiirustel. 7.5. Vaheldid Vaheldid on lülitised, milliste abil saab muundada alalisvoolu energiat vahelduvvooluliseks energiaks. Vaheldid jagunevad kahte gruppi: Sünktroniseeritud vaheldid, mille abil võib alalisvoolu energiat juhtida vahelduvvoolu võrku. Sellise vaheldina võib teatud reziimis töötada reguleeritav alaldi ja autonoomsed vahendid, mille abil on võimalik muundada alalispinge energiat vahelduvpinge energiaks, kusjuures muundamise sagedust on valitav ja reguleeritav juhtplokki toimena. Rakenduselektroonika 40 Autonoomsed vahendid jagunevad omakorda 1 ja 3 faasilisteks, millest esimesed on laialdast kasutust leidnud kohtvõrkude avariitoite süsteemides, nt. UPSides
Kasutatakse ka pulssjuhtimist kuid sell juhul on transitoride lülitamissagetus vähemalt 10 korda suurem sest siinuspinge periood moodustatakse vähemalt 10 kuid sageli suuremast arvust impulsidest Võrgupingega sünkronisseeritud vaheldid Alaldist võib saada võrgust sünkroniseeritud vaheldi, kui alaldi ahelas on piisavalt suur induktiivsus ja kui alalispinge allikas on alaldatud pingega võrreldes vastupidise polaarsusega. Taolisel juhul hakkab nimetatud alaldi tööle vaheldina andes energiat alalispinge allikast võrku. Vaheldamine on võimalik juhul kui sekuntaarmähise pinge hetkväärtus on suurem kui U st seda et pinge türistori anoodil peab olema suurem kui 0 teiselt poolt tähendab seda kui di U -U2 = X sekuntaarmähise pinge läbib nullpunkti dv kus X on vooluringi reaktiivtakistus
moonutused ja kõrge võimsustegur. Aktiivalaldid, nagu näidatud joonisel 1.6, b on koostatud transistoride baasil, mis erinevalt dioodidest ja türistoridest on täielikult tüüritavad pooljuhtseadised ning võimaldavad töötada kõrgetel lülitussagedustel. Toitepinge võib siin ühendada läbi faasidrosselite Us, kuna Ud kujutab endast alalispinge väljundit. Sellist ühefaasilist silda võib kasutada nii alaldina kui vaheldina ning sild võimaldab kahesuunalist energiaülekannet, mis on vajalik energia võrku tagastamisega rakendustes. Lülitus koosneb topeltlülititest kombinatsioonis passiivalaldiga. Antud tüüpi muundurite jaoks on leiutatud mitmeid juhtimisviise, mille talitluspõhimõtted erinevad üksteisest oluliselt. Vaatamata sellele on paljud juhtimisviisid realiseeritud ja peamiselt töötavad aktiivalaldid kahel põhimõttel. Seega on esimeseks põhimõtteks klassikaline loomuliku