puhastumine Tragikomöödia- traagilise ja koomilise kooseksisteerimine. On ambivalentne. Farss, jant- jämekoomilised žanrid, lihtsakoelisem süžee Vodevill- kergema sisuga komöödia kõrgklassi elust Well-made-play e hästi tehtud näidend. Vastab näidendi struktuurireeglitele ning põhineb heal ideal ja teravmeelsetel dramaatilisel situatsioonil Võõritusefekt- kriitilise distantsi tekitamine lavategevuse ja vaataja vahel. Vahelaulud e songid- tegelased kommenteerivad ise sündmuskäiku Reaalne ruum- teatrilava saab fiktiivseks ruumiks Reaalne aeg- etenduse kestus fiktiivses ajas, millel on oma sisemine loogika Teatriarheoloogia- ajalooliselt detailitäpsed lavastused Misanstseen- näitlejate paigutus ja liikumine lavaruumis Uus näitekirjandus- elulise tõe otsimine, inimhinge lahkamine, siseelu kujutamine Loomenõukogu- nõuandev kogu teatri kunstilise taseme ja suundade osas. Kinnitavad lavastatavad tekstid.
teravmeelne dramaatiline sündmus, pole liiga filosoofiline, pigem laiemale publikule. In-yer-face drama e šokiteater e Briti brutalistide teater – pole vormilist konventsiooni, pigem elutunnetuslik hoiak, urbaniseeritud maailma probleem, julmad suhted ja vägivald, abstraktsed tegelased Postdramaatiline teater – Berolt Brecht oli algataja, peamine on võõritusefekt e kriitilise distantsi tekitamine lavategevuse ja vaataja vahel, vahelaulud e songid, kus tegelased ise sündmuskäiku kommenteerivad, selgitavad kommenteerivad sildid laval, näitleja kommenteerib publikule oma tegevust. Postdramaatiline teatritekst ja teater – ühist definitsiooni ei ole, eelnevast traditsioonist eristab negatiivne piir, mitte üks-ühele vastandus, mitte mudel vaid panoraam 7. Režiikunsti ajalugu Režissöör – lavastaja Režii – lavastuse v filmi kunstiline juhtimine, plaan
muutustega. Eeslaulja mõjutab ka viisi valikut ja esituslaadi. Koor ühines eeslauljaga tavaliselt seitsmendal silbil, samuti eeslaulja kooriga. Selline laulujärje ettehaaramine nii ühe kui ka teise poolt võimaldas kergemini õiget tooni ja rütmi tabada, et laulu katkestamatult jätkata. Koor oli ühehäälne, välja arvatud Setus, kus eeslauljale on kaks saatehäält, kõrgem (kille) ja madalam (torro). * Sugestiivselt deklameeriti maagilised laulud, enamasti ka muinasjuttude vahelaulud. * Mardilaule lauldi kooris ilma kordamata. * Töölaulude laulmise kohta pole täpseid andmeid. * Käsikivilaule laulis käsikivi keerutaja, mitte aga juuresolijad. * Põhja-Eestis on kohati kiigedel lauldud kahes kooris: esimesed ühes kiige otsas laulsid rea, teised kordasid. 3 Laugaste, E. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, 1975 lk. 126-152 7. Rahvalaulu värss. Meetrika e
4.saj kahanes koori osatähtsus sedavõrd, et kohati koori polnudki. Vana-kreeka teater Tragöödia klassikalisel kujul on kindel ülesehitus: proloog etendus juhatatakse sisse (viidatakse müüdile/sündmusele; mida nägema hakkame). Parodos (sisenemine) koori saabumine lavale (1 pool ühelt, teine teiselt poolt), jääb proskeenioni juurde. Epeisodianid näitlejate dialoogid. Stasimonid vahelaulud, koor sekkub ja kommenteerib tegevust (näitlejate mõtted, tuletab meelde tarkusi, hoiatab). Eksodos väljumine, loo lõpp. Koor koosneb 12 inimesest, hiljem 15st. Koor esindab enamasti inimesi, kes elavad paigas, kus tegevus toimub, kuid võib olla ka metafüüsilisem (ebamaised olendid, loomad-linnud (kasutab Aristophanes)). Tragöödia näitlejad pidid kandma pikki hõlste, jalas olid koturnid, mask jaotab ära näitlejad kindlate tüüpide järgi, asendab näoilmeid.
mis pärineb VIII saj.-st e. Kr, kui kreeka kiri oli alles vähe aega eksisteerinud. Arvas, et nii mahukad tekstid ei saanud säilida ilma kirja panemata. Tekstides leiduvaid vastuolusid pidas tõenduseks eri autorite tegevusest. Pärast Wolfi oli 2 koolkonda: ühed arvasid, et H oli autor (unitaarlased), teised jälle, et ega ikka ei ole küll (wolfiaanid e. analüütikud). Karl Lachmann oli kõige radikaalsem analüütik ja arvas, et Ilias koosneb üksiklauludest (16 tk) + mõned vahelaulud, mis on sinna seose loomiseks topitud. Väitis, et viimased 2 laulu ei kuulu Iliasse. Lachmanni väikelauludeteooriale (Kleineliedertheorie) vaidlesid vastu kompilatsiooniteoreetikud, kes väitsid, et eepose koostisosadeks on suuremad üksused, nn väike-eeposed; nt olevat Odüsseiaks töödeldud 4 iseseisvat poeemi. Nitzsch kaitses eeposte ranget ühtsust, taastades seega traditsioonilise kujutluse H-st. Osutas, et kreeklastel oli kiri olemas palju varem, kui
komöödia? pärimus? Tuleb esile kolmas keel, see peaks olema kirderanniku murre. Kirjutab murret, mis ei ole tema kodukeel iial olnud. 1991 Kokkusaamine - 17. sajandil Hollandis saavad kokku 2 meest. Koostööd olnud erievad. Suuremad teosed 2004-2010. Küüni täitmine (Hando Runneliga) 1978 ilmub pseudonüümiga Jaanus Andreus Nooremb. Oluline roll ka lavastajatel, kes hakkab lavastama, Tekst suuresti Kõivu oma, vahelaulud Runneli omad. Castrozza 1991, tema esimene näidend, mis meieni jõudnud, esimene variant 60ndatel ja siis ta mingil hetkel otsustas, et teatriinimestele näitab seda. Väidetavalt läks algne käsikiri kaduma ja taastas selle. Suurvaimude grupp: 1984 Faehlmann. Keskpäev. Õhtusevalgus (Vaino Vahinguga) - näidend, mis sündis nii, et Kõiv kõndis mööda tuba ja rääkis ja Vahing kirjutas üles. Keskmängustrateegia - näidend 2 kultuuriloo tähtsast vennast: Paul ja Harald Keres
annaabi.ee 
