• Kommunikatsioonid kasutakse sellisel ei tohi olla juhul kahte kihti kontaktis AP-25 kipsplaati. profiiliga. Raskeid esemeid, nagu näiteks köögikappe, ei tohi kinnitada akustilise profiiliga seina külge! Gyproc AP-25 akustilise profiili paigaldamine ja kasutamine laes • AP-25 profiilid paigaldatakse ühe-ja kahekordse plaadikihi puhul lakke alati 400 mm sammuga. (vajadusel sammu suurendatakse/vähendatakse). • Kinnitatakse vahelaetalade külge läbi ette nähtud avade kruvidega. • AP-25 profiili jätkatakse alati laetalal. • AP-25 profiilide jätkukohad ei tohi asetada detailide otsad ülestikku. (üle teise profiili) Kasutatud kirjandus • http://www.gyproc.ee/tooted/47/karkas sid/3073/gyproc-ap-25-akustiline-prof iil • file:///C:/Users/Viktor/Desktop/AP-2 5_paigaldus_A4%20(1).pdf
Karkassi siseseinad jäetakse esialgu katmata, et katus kiiremini peale saada. Valmis seinaosa püstitõstmiseks kraanat ei vajata. Seintesse jäetakse avad akende, uste jm vajaliku jaoks. Seinakonstruktsiooni peale paigaldatakse järgmise korruse vahelaetalastik ja vahetult selle peale põranda alusplaadid. Vahelae talade otsad seotakse jällegi vöötalaga. Fotol on näha kaks seinaosa vöötala, mis paiknevad lapiti ja nende peal olev serviti asetsev vahelaetalade vöötala. Karkassipostide ja vöötalade mõõt on sageli 50*150 (kui ei ole hööveldatud), postide vahekaugust ehk sammu aga kontrollitakse arvutuslikult (samm on tavaliselt 600 mm, vajadusel pannakse postid kahekordselt). Tänapäeval on soojustus sageli paksem kui 150 mm, tavaliselt saadakse 225 mm kahe kihina nii, et lüüakse postide külge täiendav roov 50*50 prussist (horisontaalne). Karkassipuit peab olema tugevussorteeritud kambris kuivatatud puit. Tugevussorteerimisel
Vahelaed peavad olema : tugevad, jäigad, vastama tulepüsivusnõuetele, helipidava, soojustpidavad ja veetihedad. Vahelagesid liigitatakse asukoha järgi : keldrivahelagi, korrusevahelagi ja pööninguvahelagi. Valmistamise viisi järgi liigitatakse vahelaed: monteeritavad,monoliitsed ja monteeritavad- monoliitsed vahelaed. 81. Kuidas ehitatakse pööninguvahelaed? Pööning puitvahelaed soojustatakse ja vahelagedesse aurutõke, mis jääb viimistluse ja vahelaetalade alla. valitakse vastavalt soojustusplaatide laiusele. Toodud monoliitne lihttaladega ribilagi koosneb alumistest ribidest (kandeavaga 8,5 m) ja plaadist (paksusega 120 mm), millele on tehtud pööninguvahelae soojustus (Estonia teatrihoones) 1. Mineraalvilliplatidest soojustusega 2. Puistevillsoojustusega 3. Puistevillsoojustuse ja põrandaga 82. Mille poolest konstruktiivselt erinevad korruste vahelaed pööningu ja keldri vahelaest?
kui 1 m2 pinnaga avasid maha arvamata Raketist arvestatakse: b > 250 mm (raketise laius): rakestatava kogupinna järgi b < 250 mm (raketise laius): kaetava tarindi pikkuse järgi Seinaraketise kõrgust mõõdetakse aluspõranda või vahelaetarindi pealt järgmise korruse vahelaetarindi alla Vahelaeplaadi raketise pinna arvestamisel talasid, pilastreid jms maha ei arvestata; vahelae panda mõõdetakse ehitusprojekti kostruktsiooniosa jooniselt Vahelaetalade raketamisel arvestatakse ainult küljeraketist, põhjaraketist eraldi ei näidata ja see jab vahelaeplaadi raketis mahtu Postide raketamispinda mõõdetakse posti ümbermõõdu ja kõrguse järgi Raketise eemaldamist eraldi ei näidata Raketis rühmitatakse tarindi ja betooni valupinna nõuete järgi, erinõuete korral viidatakse seletuskirjale Eraldi näidattakse kaarjaid, kaldseid, konsoolseid ja veekindlaid betoontarindi raketisi jm eriraketisi Toekõrgusi arvestatakse 1 m järgi
kui ühemarsiline, siis on seda ka lihtsam kavandada juba olemasolevasse ehitusse. · Et aga vaheplatvorm lisab trepi käiguosale pikkust, siis trepi alla mineva pinna vähendamiseks on soovitav trepp kavandada keerusastmetega. · Olemasolevasse ühepereelamusse või aastaringse elamise tarbeks ümberehitatavasse suvilasse on tavaliselt kõige sobivam ühe pöördega ja keerusastmetega trepp, nn L-kujuline trepp, mis mahub vahelaetalade vahelt läbi, kui nende vahe on 90 cm. Seda tüüpi trepi puhul võib jätta 2-3 esimest astet enne käänakut vahelae alla, kuid tuleb jälgida, et astme pealt vahelaeni jääks vähemalt 200 cm. · Kõige vähem ruumi majas võtab muidugi keerdtrepp, kuid selle kasutamisel tuleb vähemalt üks läbilõigatud laetala vekseldada. Keerusastmetega trepi astme laius keskel peab olema võrdne astme laiusega sirgel osal, keerusastme kitsam ots peab olema vähemalt 10 cm lai.
Renoveerimiseelne olukord Renoveerimisjärgne olukord Joonis 9.12 Välisõhuga tuulutatava soojustatud puitpõranda ehitus. 104 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 9.1.3 Pööningu vahelagi Pööningu vahelagi on ülevaltpoolt esimese korruse köetavate siseruumide piirdeks. Kuna pööningu vahelaetalade vahe oli ehitusjärgselt täidetud liiva, saepuru, õlgede või linaluuga, ei ole vahelae soojustakistus suur. Kui elamu katusealune on köetav ja eluruumidena kasutatav, ei ole vahelae soojustamine oluline. Renoveerimisel tuleb siis pöörata tähelepanu eelkõige kandevõime, tuleohutuse, läbivajumise ja helipidavuse probleemidele. Kui katusealune on kütmata ruum, tuleb tähelepanu pöörata ka õhu- ja soojuspidavusele.
Vabariigi taasiseseisvumise järel õigusjärgsetele omanikele tagastatud või ka korterite kaupa erastatud elamud on pikaajalise hooldamatuse tulemusena tegelikult märksa halvemas olukorras, kui need oma east tingitud loomuliku amortisatsiooni tõttu õigupoolest peaksid olema. Nende korrastamiseks on mõnelgi puhul vaja teha suhteliselt suuri kulutusi ja teostada keerukaid töid (näiteks välisperimeetri põhikonstruktsioonide osaline proteesimine, vahelaetalade asendamine vms.), mille läbi viimine elamuna kasutusel olevas hoones, eriti juhul, kui elanikel puudub võimalus tööde ajaks mujale kolida, võib osutuda komplitseerituks. Kujunenud olukorras on oluline jälgida, et hoone seisund veelgi ei halveneks. Hoonete omanikud peavad tagama selle, et ehitis oleks ohutu ning samas ka säiliks. Hoonete omanikud peaksid enam saama aru oma vara (hoone) säilimise tagamiseks vajalikest tegevustest / meetmetest, mis sõltuvad eelkõige neist endist
annaabi.ee 
