Selline armeerimine on võimalik mitmesuguste kiududega. Praktikas kõige levinumad on erinevad tükeldatud teras-, plastik-, polüpropüleen-, asbest- või süsinikkiud. Kiudude tükeldamine on vajalik selleks, et kiud võimalikult ühtlaselt betoonmassi sisse ära jaotada. Sellise menetlusega on võimalik betooni surve ja tõmbetugevust võrdsemaks muuta. Suurendades konstruktsiooni paindetõmbetugevust on võimalik vähendada konstruktsiooni mõõtmeid , näiteks põranda- või vahelaeplaadi paksust. Kiudbetooni eelised Lisaks materjali omaduste parandamisele pakub kiudbetooni kasutamine ehitajale ja tellijale lisavõimaluse soodsalt, mugavalt ja kiiresti jõuda eesmärgini kvaliteetse ehitise valmimiseni. Peaaegu alati on ehitajale ehitustähtajad liiga lühikesed. Ehituse tellijatel on huvi võimalikult kiiresti oma investeeringut valmiskujul näha. Ehitusprotsessi kiirust mõjutavad otseselt armeerimistööd.
gk1 = 0.03 24 2.167 = 1.56kN / m - raudbetoonvahelaeplaadi omakaal gk 2 = 0.1 25 2.167 = 5.42kN / m - plaadist väljaulatuva abitalaosa omakaal gk 3 = 0.35 0.2 25 = 1.75kN / m Arvutuskoormused: - kasuskoormus qd = q qk = 1.5 17.3 = 26.0kN / m - omakaal - betoonipõranda omakaal gd1 = g gk1 = 1.35 1.56 = 2.11kN / m - raudbetoon vahelaeplaadi omakaal gd2 = g gk 2 = 1.35 5.42 = 7.31kN / m - plaadist väljaulatuva abitalaosa omakaal gd3 = g gk 3 = 1.35 1.75 = 2.36kN / m - kokku gd = gd1 + gd2 + gd3 = 2.11 + 7.31 + 2.36 = 11.8kN / m - koormus kokku p d = qd + gd = 26.0 + 11.8 = 37.8kN / m 3.2. Abitala sisejõud Skeem: Arvutuslikud avad:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 6.8 Vundamendi armatuuri ankurdus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 7 Joonised 36 7.1 T¨uu ¨pkorruse plaan. Hoone l~oige A-A. Hoone l~oige B-B M 1:100 . . . . . . . . . . 36 7.2 Vahelaeplaadi armeerimine M 1:100 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 7.3 Abitala M 1:50; 1:10 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 7.4 Peatala M 1:50; 1:10 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 7.5 Post ja vundament M 1:50; 1:10 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40
Mõõtmisreeglid: Rakestamistööd Raketise pindala mõõdetakse ruutmeetrites rakestatava tarindi panda järgides väiksemate kui 1 m2 pinnaga avasid maha arvamata Raketist arvestatakse: b > 250 mm (raketise laius): rakestatava kogupinna järgi b < 250 mm (raketise laius): kaetava tarindi pikkuse järgi Seinaraketise kõrgust mõõdetakse aluspõranda või vahelaetarindi pealt järgmise korruse vahelaetarindi alla Vahelaeplaadi raketise pinna arvestamisel talasid, pilastreid jms maha ei arvestata; vahelae panda mõõdetakse ehitusprojekti kostruktsiooniosa jooniselt Vahelaetalade raketamisel arvestatakse ainult küljeraketist, põhjaraketist eraldi ei näidata ja see jab vahelaeplaadi raketis mahtu Postide raketamispinda mõõdetakse posti ümbermõõdu ja kõrguse järgi Raketise eemaldamist eraldi ei näidata Raketis rühmitatakse tarindi ja betooni valupinna nõuete järgi, erinõuete korral viidatakse
Selline armeerimine on võimalik mitmesuguste kiududega. Praktikas kõige levinumad on erinevad tükeldatud teras-, plastik-, polüpropüleen-, asbest- või süsinikkiud. Kiudude tükeldamine on vajalik selleks, et kiud võimalikult ühtlaselt betoonmassi sisse ära jaotada. Sellise menetlusega on võimalik betooni surve ja tõmbetugevust võrdsemaks muuta. Suurendades konstruktsiooni paindetõmbetugevust on võimalik vähendada konstruktsiooni mõõtmeid , näiteks põranda- või vahelaeplaadi paksust. KIUDBETOONI EELISED Peaaegu alati on ehitajale ehitustähtajad liiga lühikesed. Ehituse tellijatel on huvi võimalikult kiiresti oma investeeringut valmiskujul näha. Ehitusprotsessi kiirust mõjutavad otseselt armeerimistööd. Kiudbetooni kasutamine võimaldab lühendada ehituskestust armeerimistööde arvel. KIUD Sarrusena kasutatakse tükeldatud kiude. Tükeldamine on vajalik, et kiud võimalikult ühtlaselt betoonmassi sisse ära jaotada
Vesi-tsementtegurist Ümbritseva keskkonna temperatuurist ja niiskusest. Liigniiskuse seisukohalt on optimaalne keskkond T =20 kraadi ja suhteline niiskus 40-50%. 44 Betooni suhtelist niiskust mõõtetakse aukude puurimise teel (augud olenevad kuivamise suundadest) 2 suunas kuivab auk madalam, ühes suunas kuivab auk sügavam. 0,2d kuni 0,4d. Monoliitne raudbetoonlagi Vahelaeplaadi paksus sõltub plaadi sildest ja töötamise põhimõttest. Töötamise põhimõtte järgi võib monoliitse vahelaeplaadi jaotada Kahest küljest toetatud plaat, mis töötab lihttalana Kahest küljest toetatud plaat, mis töötab jätkuvtalana Kolmest-neljast küljest toetatud plaat, mis töötab lihttalana Kolmest-neljast küljest toetatud plaat, mis töötab jätkuvtalana Postidele toetuv vahelaeplaat. Puitvahelaed Puitvahelaed on kasutatavad :
Temperatuur hoones 0,6 0,5 0 PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 16/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 2.3 Elamute põrandad Kontuuril toetatud täisnurkse, mõõtmetega l × b puittaladel vahelaeplaadi, põhisageduse f1 võib ligikaudu arvutada avaldisega π (EI) l f1 = k f ≥ 8Hz 2l 2 m m - ühikpinna mass, kg/m2 l - põranda sildeava, m (EI)l - põrandaplaadi ekvivalentne paindejäikus tala suunaga risti oleva telje suhtes, Nm2/m. Elamute põrandad, mille põhisagedus on suurem, kui 8 Hz, peaksid rahuldama tingimusi: - Ühikkoorumusest 1kN põhjustatud läbipaine, kN/mm: u / F > a