14 Pärast objektivalikut (vasakpoolne nool) küsitakse peegeldustelje otspunkte: Kui telg paigas siis küsitakse soovi algobjekti kustutamise kohta ↵ N P K M L Noole peegelduse vahekujutis koos peegeldustelje ja selle määrangute märgenditega Joonestame sisemise ühtlase laiusega ringjoone Ø50 mm, millel joone laius on 2 mm ja keskpunktiks punkt L. Selle joonestamiseks kasutame rõngeli joonestamise käsku DONUT, rõngel siseläbimõõduga 48 ja välisläbimõõduga 52 (miks sellised mõõdud ) Näide 4 15 N P
siis püstise telgjoonega). Kõikidel juhtudel on vaja kaare lõpp-punktiks anda punkt E (automaatse INT abil). ja siis viia kursori rist sinna, mida soovitakse kaare teiseks punktiks kasutada, joonis Töö 3 Klamber 12 Kaare Kursor vahekujutis P E N C A D M L K J F B G H
3P ringjoon läbi kolme etteantud punkti - Peale CIRCLE käsu valimist kirjutada käsuribale 3P - Specify first point on circle (sisestada esimene punkt mida ring läbib) 6 - Specify second point on circle (sisestada reine punkt ...) - Specify third point on circle (sisestada kolmas punkt ...) Kui ringjoone punktide sisestamiseks kasutada kursorit, siis pärast teise punkti sisestamist tekib joonestusväljale ringjoone vahekujutis. 2P ringjoon keskpunkti läbivale kõõlule ehk ringjoon, mis on määratud läbimõõdu otspunktidega. - Peale CIRCLE käsu valimist kirjutada käsuribale 2P - Specify first end point of circle´s diameter (määrata läbimõõdu esimene otspunkt) - Specify second end point of circle´s diameter (määrata läbimõõdu teine otspunkt) Kui need punktid sisestada kursoriga, venitatakse ringjoone kujutis kaasa punktini D2.
a.1) {raadius} ↵ (raadius sisestada kas arvuna või kursori uue asendina, mille kinnitamiseks ┐ a.2) D ↵ (joonestme ringjoone läbimõõdu järgi) {läbimõõt} ↵ b) 3P ↵ (ringjoon läbi kolme punkti) Specify first point on circle: {esimene punkt} ↵ Specify second point on circle: {teine punkt} ↵ Kui ringjoone kolmanda punkti sisestamiseks kasutada kursorit, siis pärast teise punkti sisestamist tekib joonestusväljale ringjoone vahekujutis 32 33 31 1 2 Ringjoon joonestati läbi punktide 1, 2 ja 3, kusjuures punktid 31 , 32 ja 33 on kursori vahepealsed, tragimise (kursori liikumisega seotud) asukohad enne kolmanda punkti asukoha sisestamist
(sidekriips käsu nime ees tähendab, et ei avata vastavat akent, vaid töötatakse Käsurea vahendusel, vastasel juhul ilmub valikuaken Customize User Interface (CUI), mida käsitleme edaspidi) Italic – kaldkiri. Kasutatakse arvuti vastuste näitamisel. Jooksev – parajasti kasutatav; näiteks jooneliik, kiht, kõrgus, vaade, vahekujutis, värvus, vms. Joonejämedus – etteantult seadistatud joone laius käsuga LINEWEIGHT; see joonejämedus on kasulik joonise väljastamisel, erinevate mõõtkavadega, sest nüüd ei sõltu väljastatava joone laius sellest, kui suurelt antud kujundit väljastatakse. Liitjoonele antud joonelaius sõltib väljastamisel mõõtkavast nagu muudki joonmõtmed, kui just see liitjoon pole joonestatud nullilise laiusega.