Füüsika - Elektrostaatika Keha elektriseerimiseks peab sellele rakendama mingit jõudu (põhiliselt on selleks hõõrdejõud). Kondensaatoriks nimetatakse kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Kondensaatori mahtuvus (farad) näitab, kui suure laengu andmisel ühele plaadile suureneb plaatidevaheline pinge ühe ühiku võrra (tema plaatide omavaheline mahtuvus). See sõltub vaadeldavate kehade mõõtmetest, vahekaugustest ja nendevahelise aine dielektrilisest läbitavusest. Laetud kondensaatori energia avaldub kujul Wp = CU2/2, kus C on kondensaatori mahtuvus ja U tema pinge. Coloumbi seadus: Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. Jõud on suunatud piki laenguid ühendavat sirget. Samanimeliste laengute korral tõuke-, erinimeliste laengute korral tõmbejõud. Elektriliseks pingeks
8.Adiabaatiline on protsess, mille puhul ei toimu soojusvahetust ümbritseva keskkonnaga. Tegelikkuses saavad adiabaatilisele lähedased olla ainult kiiresti kulgevad protsessid (kuna soojusvahetus nõuab aega). 9.Clayperoni võrrand: p*Vkm/T = R, mis seob ühe kilomooli ideaalse gaasi parameetrid, kehtib ideaalse gaasi korral normaaltingimustel (temp = 0 0C, p = 1 atm) 10. Ideaalne on gaas, milles igasugune molekulidevaheline interaktsioon puudub, sõltumata nende vahekaugustest. Molekulide mõõtmed ja ruumala loetakse tühiselt väikeseks võrreldes anuma ruumalaga ja jäetakse arvestamata. Molekul liigub vabalt, põrgates vahel kokku anuma seinetga. 11. Rõhk katseruumis 1 atm = 101 025 Pa Rõhk anumas, kui petrooleummanomeetri näitude vahe on 1 cm: ... N/m 2 12. Temperatuur iseloomustab osakeste energiat aines / kehas. Mida kõrgem temperatuur, seda suurem on iga osakese enrgia, seda kiiremini osake liigub (kulgeb,
A12=m*g*(y1-y2)=-(m*g*y2-m*g*y1) Tehtud töö võrdub kahe tööga samadimensionaalse suuruse muuduga võetuna vastupidise märgiga. Võime kirjutada A12=-(Wp2-Wp1). Wp=m*g*y 36. Lähtudes Hooke'i seadusest, tuletage potentsiaalse energia valem elastsusjõu korral. 37. Mis on tsentraalne jõud. Andke üldistatud valem elastsusjõu, gravitatsioonijõu ja Coulomb'i jõu jaoks. Tsentraalne on jõud, mille suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade vahekaugustest ja on suunatud piki nende kehade masskeskmeid ühendavat sirget. 38. Tõestage, et isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv, lähtudes alljärgnevast süsteemi määratlusest. 39. Kujutage graafiliselt elastselt deformeeritud keha koguenergia, kineetiline energia ja potentsiaalne energia, lähtudes elstae deformatsiooni potentsiaalse energia avaldisest. 40. Joonisel on kujutatud keha potentsiaalse energia sõltuvus koordinaadist x.
A12=m*g*(y1-y2)=-(m*g*y2-m*g*y1) Tehtud töö võrdub kahe tööga samadimensionaalse suuruse muuduga võetuna vastupidise märgiga. Võime kirjutada A12=-(Wp2-Wp1). Wp=m*g*y 36) Lähtudes Hooke’i seadusest, tuletage potentsiaalse energia valem elastsusjõu korral. 37) Mis on tsentraalne jõud? Andke üldistatud valem elastsusjõu, gravitatsioonijõu ja Coulomb’i jõu jaoks. Tsentraalne on jõud, mille suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade vahekaugustest ja on suunatud piki nende kehade masskeskmeid ühendavat sirget. 38) Tõestage, et isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv, lähtudes alljärgnevast süsteemi määratluse 39) Kujutage graafiliselt elastselt deformeeritud keha koguenergia, kineetiline energia ja potentsiaalne energia, lähtudes elstse deformatsiooni potentsiaalse energia avaldisest. k x2 Wp 2 40) Joonisel on kujutatud keha potentsiaalse energia sõltuvus koordinaadist x
Konservatiivsed, dissipatiivsed jõud ja tsentraalne jõuväli Tähtis jõudude liigitamise viis. Vaadatakse jõudusid töö seisukohalt kinnisel trajektooril. Konservatiivne jõud on jõud, mille töö kinnisel trajektooril võrdub nulliga, e.tehtud töö ei olene trajektoorist, ainult trajektoori alg ja lõpppunktistnt gravitatsioonijõud. Dissipatiivne jõud töö on nullist erinev (nt takistusjõud). Tsentraalne on jõud, mille suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade vahekaugustest ja on suunatud piki nende kehade masskeskmeid ühendavat sirget. Vaatame keha liikumist kinnisel trajektooril jõuväljas. Kineetiline ja potentsiaalne energia Energia mõõtühikuks on J (dzaul). Kineetiline energia Ek on keha liikumisega seotud energia. ØKineetiline energia on alati mittenegatiivne suurus. ØKineetiline energia sõltub taustsüsteemi valikust Potentsiaalne energia Ep on kehade või keha osade vastastikuse mõju energia.
Põletite põhimõõtmed - ümarpõletite ambrasuuri läbimõõt da, pilupõletite laius b ja sahtveski ambrasuuri mõõtmed võetakse tüüppõletite tehnilistest andmetest või arvutatakse soovitatava põlemisõhu ja aerosegu kiiruse järgi.([4], tabel II-5 ja II-6). Joonis 13-8. Kolde frondi laiuse eritootlikkus Põletite paigutamisel kolde seintele lähtutakse järgmistest põletite vahekaugustest. Tahke slakieemaldamisega koldes võetakse alumise põletite rea telje kaugus külmlehtri servast (2.0-2.5)da äärmise põleti telje kaugus külgseinast ja põletite telgede vaheline kaugus horisontaalreas (3.0-3.5)da; põletite ridade telgede vaheline vertikaalkaugus põletite koridoorse paigutuse korral (3.0-3.5)da; ja tipuga allapoole suunatud kolmnurkse paigutuse korral (2.1-2.5)da. Pilupõletite alumise serva kaugus külmlehtri servast võetakse (4-5)b.
Põletite tüübi, arvu ja paigutuse valikul lähtutakse kirjanduses toodud soovitustest [4]. Põletite põhimõõtmed - ümarpõletite ambrasuuri läbimõõt da, pilupõletite laius b ja sahtveski ambrasuuri mõõtmed võetakse tüüppõletite tehnilistest andmetest või arvutatakse soovitatava põlemisõhu ja aerosegu kiiruse järgi.([4], tabel II-5 ja II-6). Joonis 13-17. Kolde frondi laiuse eritootlikkus Põletite paigutamisel kolde seintele lähtutakse järgmistest põletite vahekaugustest. Tahke slakieemaldamisega koldes võetakse alumise põletite rea telje kaugus külmlehtri servast (2.0-2.5)da äärmise põleti telje kaugus külgseinast ja põletite telgede vaheline kaugus horisontaalreas (3.0-3.5)da; põletite ridade telgede vaheline vertikaalkaugus põletite koridoorse paigutuse korral (3.0-3.5)da; ja tipuga allapoole suunatud kolmnurkse paigutuse korral (2.1-2.5)da. Pilupõletite alumise serva kaugus külmlehtri servast võetakse (4-5)b.
läheneb valguse kiirusele, mis toob kaasa elektroni massi suurenemise ja orbitaalide energianivoode muutumise. Nüüdisajal tuntakse 111 keemilist elementi: Aatomite raadiused Kuna lainefunktsioon läheneb nullile pikkamööda, ei ole üksiku aatomi mõõtmeid võimalik üheselt määratleda. Sageli kasutatakse mitmeaatomilistest süsteemidest arvutatud aatomite mõõtmeid. Van der Waals'i raadius - pool naaberaatomite tuumade minimaalsest vahekaugustest. Kasutatakse väärisgaaside puhul. Metalli aatomraadius - pool aatomituumade vahekaugusest metallis. Kovalentne raadius - pool omavahel keemilise sidemega seotud aatomite vahelisest kaugusest (reeglina molekulis, mis koosneb kahest sama elemendi aatomist). Iooniraadius- kuna katiooni ja aniooni raadiused on erinevad, ei või iooni raadiuse leidmiseks ioonidevahelist kaugust pooleks jagada. Kui ühe iooni raadius r1 ja ioonide
Osakeste vahel eksisteerib õudne (valgusest kiiremini leviv) kaugmõju, mille vahendusel toimuvat infovahetust nimetatakse kvantteleportatsiooniks ja mida absoluutse kiiruse printsiibi põhjal ei tohi olemas olla. Viimase 20 aasta jooksul teostatud katsed on aga üha selgemini näidanud, et see kaugmõju on tõe- poolest olemas. Nende katsete tulemused tõestavad, et maailm on holistlik (objektid võivad olla omavahel seotud hoolimata suurtest aegruumilistest vahekaugustest). Temperatuur T on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha (süsteemi) soojusastet. Soojematel kehadel on kõrgem temperatuur. Temperatuuri SI-ühikuks on kelvin (1 K). Kraadi pikkus Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaalades on sama, erineb vaid nullpunkt: 0 0C = 273 K. Absoluutsele nullile (T = 0 K) vastab soojusliikumise peatumine. Temperatuurile vastav mikroparameeter on ühe osakese (molekuli) keskmine kineetiline energia.
26 nimetatakse kvantteleportatsiooniks ja mida absoluutkiiruse printsiibi põhjal ei tohi omavahel lahutatud objektide jaoks olemas olla. Viimase 20 aasta jooksul teostatud katsed on aga üha selgemini näidanud, et see kaugmõju on tõepoolest olemas. Nende katsete tulemused tõestavad, et maailm on holistlik (objektid võivad olla omavahel seotud hoolimata suurtest aegruumilistest vahekaugustest). Temperatuur T on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha (süsteemi) soojusastet. Soojematel kehadel on kõrgem temperatuur. Temperatuuri SI-ühikuks on kelvin (1 K). Kraadi pikkus Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaalades on sama, erineb vaid nullpunkt: 0 0C = 273 K. Absoluutsele nullile (T = 0 K) vastab soojusliikumise peatumine. Temperatuurile vastav mikroparameeter on ühe osakese (molekuli) keskmine kineetiline energia.
annaabi.ee 
