Elektrimootor käivitab vaakumpumba, mis imeb õhu välja vaakumballoonist, vaakumtorustikust ning pooma ja vaakumvoolikute kaudu lõpsiämbrist,pulsaatorist,kollektorist ja nisakannudest. Pulsaator muudab alalisvaakumi vahelduvvaakumiks. Lüpsimasina ehitus ja talitlus: neli nisakannu, kollektor, pkk piimavooli ja pikk vaakumvoolik ning pulsaator. Talitus: imemistakt, massaastakt,puhketakt. Kannulüpsi masin: kahekambriline:nisaalune kamber ja vahekamber. Lüpsiplatsid:kalasaba,koridorplats,polügoon,kolmnurk,lalasaba-karussell,radiaalkarussell, Lehmade lüpsmine: kindel kellaaeg, kord ja puhtus laudas, tõusööta anda enne lüpsi, teravalõhnalisi sööta ei tohi anda,vältida võõraste isikute ja koerte viibimist laudas, ette valmistada lüpsiinventaar, lüpsitehnika töökorras.Pesta udar, kuivatada ja teha eellüps.Järellüps.
Pulsaatoreid on erinevaid. Lihtsamad töötavad pneumaatiliselt või elektrooniliselt. Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks. need on:1) imemistakt; 2) massaazitakt; 3) puhketakt. Lüpsiaparaadi põhiliseks tööorganiks on nisakannud. NISAKANNU EHITUS Nisakannud on kahekambrilised: 1. alalisvaakumi kamber ehk nisaalune kamber. See on nisakummi sees asuv nisa all olev kamber, kuhu nisast voolab piim. Selles kambris on pidevalt vaakum. 2. vahelduvvaakumi ehk vahekamber hülsi ja nisakummi vaheline kamber, kus on vaheldumisi vaakum ja välisõhk (vahelduvvaakum). Pulsaator annab vaheldumisi nisakannu vahekambrisse välisõhku või tekitab vaakumi. Imemistakti ajal ehk avatud faasis on nisakannu mõlemas kambris alarõhk ehk vaakum. Nisakumm on sel ajal avatud, sest rõhk on mõlemal pool võrdne. Sel ajal toimub piima väljutamine nisast. Massaazitakti ajal ehk suletud faasis tuleb pulsaatorist vahekambrisse välisõhk. Kuna
Lihtsamad töötavad pneumaatiliselt või elektrooniliselt. Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks. need on:1) imemistakt; 2) massaazitakt; 3) puhketakt. Lüpsiaparaadi põhiliseks tööorganiks on nisakannud. NISAKANNU EHITUS Nisakannud on kahekambrilised: 1. alalisvaakumi kamber ehk nisaalune kamber. See on nisakummi sees asuv nisa all olev kamber, kuhu nisast voolab piim. Selles kambris on pidevalt vaakum. 2. vahelduvvaakumi ehk vahekamber hülsi ja nisakummi vaheline kamber, kus on vaheldumisi vaakum ja välisõhk (vahelduvvaakum). Pulsaator annab vaheldumisi nisakannu vahekambrisse välisõhku või tekitab vaakumi. Imemistakti ajal ehk avatud faasis on nisakannu mõlemas kambris alarõhk ehk vaakum. Nisakumm on sel ajal avatud, sest rõhk on mõlemal pool võrdne. Sel ajal toimub piima väljutamine nisast. Massaazitakti ajal ehk suletud faasis tuleb pulsaatorist vahekambrisse välisõhk. Kuna nisaaluses kambris on
pesemisreziimist ning materjali omadustest. Nisakumm paikneb metallist hülsi sees selliselt, et altpoolt väljaulatuv osa võib olla ühtlasi lühikeseks piimavoolikuks. Hülsi ülaservast välja ulatuva nisakummi suudmeosas on nisaava, kuhu nisa lüpsi ajaks paigutatakse. Hülsile liibub nisakumm ülaosa manseti survel Joonis: Nisakann töös, A- massaazitakt, B- imemistakt, 1- ülakamber, 2- mansett, 3- hülss, 4- vahekamber, 5- nisakumm, 6- imikamber, 7- lühikese vaakumvooliku kinnitusotsik, 8- nisakummi paksend, 9- õhu liikumissuund Pulsaator ja pulsatsioon Kõige enam on levinud pneumaatilised pulsaatorid, mis on ehituselt lihtsad ja töökindlad. Selliste pulsaatorite tööorganiks on klapp, mille paneb tööle töökambrisse siseneva või sealt välja imetava õhu rõhk. Pulsatsioonitsükli kestus on määratud töökambri mahu ja õhuava läbimõõduga, mida saab perioodi pikkuse reguleerimiseks muuta.
Betoonipumpadena töötavad kolbpumbad, mis pidevalt pumpavad betoonisegu kuni 300 m kaugusele rõhtsuunas või kuni 40 m kõrgusele Betooni- ja mördipumpade skeemid: a - kolbpump, b - ujuklappidega diafragmapump; 1 - väntvõll, 2 - keps, 3 kolb, 4 - erguti labad, 5 - segisti labad, 6 - punker, 7 - imiklapp, 8 - suruklapp, 9 - betoonijuhe, 10 - sisselaskepõlvis, 11 - pumbakamber, 12 - kummidiafragma, 13 - õhukuppel, 14 - kaitseklapp, 15 - töövedelikuga vahekamber Rakendatakse ühe- ja kahesilindrilisi pumpasid tootlikkusega 5...40 m3/h. Betoonijuhe koostatakse kuni 3 m pikkustest ja 380 mm läbimõõduga õmblusteta terastorudest ning selles teisaldatakse plastset betoonisegu, mille katsekoonuse vajumine on 4..12 cm ja täitematerjali tükkide piirjämedus kuni 100 mm. Ühesilindrilise betoonipumba (joon. 118 a) segupunker 6 täidetakse valmisseguga, mida täiendavalt segab segisti 5. Punkri alumises osas paikneb labadega ergutusvõll 4, mis
Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks. Need on:1) imemistakt; 2) massaazitakt; 3) puhketakt. Lüpsiaparaadi põhiliseks tööorganiks on nisakannud. NISAKANNU EHITUS Nisakannud on kahekambrilised: 1. alalisvaakumi kamber ehk nisaalune kamber. See on nisakummi sees asuv nisa all olev kamber, kuhu nisast voolab piim. Selles kambris on pidevalt vaakum. 2. vahelduvvaakumi ehk vahekamber hülsi ja nisakummi vaheline kamber, kus on vaheldumisi vaakum ja välisõhk (vahelduvvaakum). Pulsaator annab vaheldumisi nisakannu vahekambrisse välisõhku või tekitab vaakumi. Imemistakti ajal ehk avatud faasis on nisakannu mõlemas kambris alarõhk ehk vaakum. Nisakumm on sel ajal avatud, sest rõhk on mõlemal pool võrdne. Sel ajal toimub piima väljutamine nisast. Massaazitakti ajal ehk suletud faasis tuleb pulsaatorist vahekambrisse välisõhk. Kuna nisaaluses
annaabi.ee 
