AUTODE JA TRAKTORITE VEO EESKIRI Käesolevat eeskirja kohaldatakse sõiduautode, veoautode, eriautode, busside, trollibusside, trammide ja nende kerede, traktorite, ekskavaatorite, liikur- põllutöömasinate ning muude ratastel või roomikuil liikuvate masinate veol (edaspidi "autod ja traktorid"). Autosid ja traktoreid veetakse universaalseis või eriotstarbelistes vaguneis ja konteinereis. Sõiduautosid veetakse kinnise veeremiga või konteinereis, nende vedu lahtise veeremiga toimub koos saatja või saaja saaturiga. Kasutusel olnud autosid ja traktoreid veetakse lahtise veeremiga koos saatja või saaja saaturiga. Eriautosid (autotöökodasid, autolaboreid, röntgeni-, kiirabi-, tuletõrjeautosid, reanimobiile jt.), kui neis on eriseadmed, veetakse lahtise veeremiga koos saatja või saaja saaturiga.
vagunitesse naised ja lapsed. Sel hetkel nägi enamik naisi oma mehi ja enamik lapsi oma isa viimast korda. Arreteerimisele või küüditamisele kuulunud inimeste tagaotsimine jätkus 16. juuni hommikuni.17. juunil 1941 hakkasid küüditatute rongid Narva ja Irboska kaudu Eestist välja sõitma. Vagunitesse oli paigutatud üle 50 inimese. Täistuubitud vagunitesse pääses valgust vaid kitsast pilust. Vett ei olnud, käimla aset täitis põrandast läbi ulatuv toru. Õhk oli vaguneis raske ja läppunud, päikeselõõsas seistes muutusid vagunid lämmatavalt kuumaks.Algul sõitsid A- ja B-vagunid ühes eselonis, mõne aja pärast haagiti aga esimesed lahti ja saadeti otse sunnitöölaagritesse.Enamik A-vagunitesse paigutatud arreteeritutest suunati algul Ukraina NSV Starobelski ja Babino laagritesse ning Uurali lähistele Verhodurski laagrisse Sverdlovski oblastis, väiksem osa viidi kohe Kirovi oblasti vangilaagritesse.
naised ja lapsed. Sel hetkel nägi enamik naisi oma mehi ja enamik lapsi oma isa viimast korda. Arreteerimisele või küüditamisele kuulunud inimeste tagaotsimine jätkus 16. juuni hommikuni. Küüditatute saatus 17. juunil 1941 hakkasid küüditatute rongid Narva ja Irboska kaudu Eestist välja sõitma. Vagunitesse oli paigutatud üle 50 inimese. Täistuubitud vagunitesse pääses valgust vaid kitsast pilust. Vett ei olnud, käimla aset täitis põrandast läbi ulatuv toru. Õhk oli vaguneis raske ja läppunud, päikeselõõsas seistes muutusid vagunid lämmatavalt kuumaks. Algul sõitsid A- ja B- vagunid ühes eselonis, mõne aja pärast haagiti aga esimesed lahti ja saadeti otse sunnitöölaagritesse.Enamik A-vagunitesse paigutatud arreteeritutest suunati algul Ukraina NSV Starobelski ja Babino laagritesse ning Uurali lähistele Verhodurski laagrisse Sverdlovski oblastis, väiksem osa viidi kohe Kirovi oblasti vangilaagritesse. Starobelskisse ja Babinosse saadetud vangid
anda. Tassiti ämbritega vett kohale. Mõnel pool õnnestuski vett ja toiduaineid edasi anda, vaatamata sellele, et see oli kõvasti keelatud. Õhk vagunites oli hingemattev, sest värsket õhku pääses juurde ainult ülalt väikestest aukudest. Õhku rikkusid ka augud, mis keset põrandat või nurgas täitsid kloseti aset. Ka põrand oli mitmes kohas üle ujutatud. Eriti masendav oli pilt naiste vaguneis, kuhu kesk räpasust ja jälkust oli paisatud naisi ja lapsi rohkem, kui need vagunid suutsid mahutada. Seal on naisi kõige raskemas olukorras üks sünnitab enneaegselt, teine lebab minestanult, kolmandal on südamepööritus. Kuskil nurgas hakkab keegi surema või ongi juba surnud. Esineb südameatakke ja verekaotusi kuid mingit arstiabi polnud saadaval. Paljudel ütlesid närvid üles, mitmed sattusid hüsteeriasse. 4
Pärast seda, kui nõukogude võim okupeeris Eesti Vabariigi 1940. aastal, küüditati osa eestlasi Siberisse ja mõned pandi isegi vangi. Küüditati need, kes olid rikkad, kes olid olnud Eesti Vabariigis kõrge koha peal või need, kellest arvati, et nad ei salli kommuniste. Kommunistide mittesallimise kahtlustamiseks piisas kellegi salakaebusest. Küüditati terve perekond. Paljud küüditatuist hukkusid paarinädalasel Põhja- Venemaale või Siberisse pagendusse viival teekonnal. Vaguneis valitsev ruumipuudus, minimaalne toitlustus ja halvad sanitaarolud viisid rühmade nõrgemad liikmed hauda. Perekonnad lahutati. Mehed saadeti ühes suunas, naised ja lapsed teises. Mehi koheldi vahialustena, kelle teekonna sihtpunktiks olid töölaagrid, kus paljud hukkusid. Naised ja lapsed seevastu olid üldjuhul vaid väljasaadetud. Viimastelt said sugulased vahel ka teateid, kuid seda alles pärast sõda. Esimene küüditamine toimus 14. juunil 1941