Tutvusin kaevur Maheuga, kelle abiga sain omale nii töö kui ka elukoha. 2. Kuidas kohanesite uue töökohaga? Ausalt öeldes olin tööle asudes päris sokis, kohanemine võttis aega päris mitu nädalat. Tervis halvenes märgatavalt, õhukvaliteet ja suur töökoormus mõjusid laastavalt. Õnneks olen tänaseks kõigega harjunud, tervis on tugevam kui kunagi varem. 3. Mis on teie tööülesanded all kaevanduses? Lükkan all kaevanduses söe vagonette, lisaks peame pidevalt kindlustama kaevanduse seinu ja lage, mis meile igahetk kaela võib sadada. 4. Kuidas olete rahul söekaevanduse töökorraldusega? Töötingimused on kohutavad ja palk väga väike. Töötada on lausa ohtlik. Kaevanduses on sunnitud töötama kõik: lapsed, noored, naised, mehed, vanurid. Vaatan suure imestusega, kuidas siinsed perekonnad nii väikse palgaga hakkama saavad. Paljud ei saagi, pidevad võlgu võtmised on tüüpilised
Seetõttu kasutatakse kitsarööpmelist raudteed palju metsades, kaevandustes, istandustes, tööstuses ja sõjaväes, kui liiklus on nii hõre, et standardrööpmelise raudtee rajamine pole õigustatud. Sel põhjusel kasutatakse neid Austraalia ja LAV hõredalt asustatud piirkondades. Maailma esimene kirjalik teade kitsarööpmelisest raudteest ja raudteest üldse pärineb 1556. aastast, kus seda kasutati Tsehhi kaevandustes. Sealne rööpmelaius oli umbes 60 cm. Vagonette lükkasid kaevurid käsitsi. Raudteed levisid kiiresti Lääne-Euroopasse. 16. sajandil kasutatigi raudteid üksnes maa all, 17. sajandil pikendati neid maa peale, harilikult kanali või mõne teise veekoguni. Sealjuures kasutati sama rööpmelaiust kui maa all. Kitsarööpmeline raudtee Eestis Eestis ehitati esimene kitsarööpmeline raudtee Kunda tsemenditehasesse 1886. aastal, sellele järgnes 1888. aastal (Tallinna tramm). Esimene kitsarööpmeline
Kilpläbindust kasutatakse peamiselt suuremõõtmeliste maa-aluste jalakäijate ja kanalisatsiooni tunnelite rajamiseks aga ka metrooliinide ehitamiseks kinnise meetodiga. Tavalised läbinduskilbid võimaldavad rajada tunneleid läbimõõduga kuni 4 m. Läbinduskilbid on varustatud kõigi pinnase töötlemiseks ja töötsoonist eemaldamiseks vajalike seadmetega. Seadmete komplekt sõltub läbindatava pinnase töödeldavuse kategooriast. Pinnase väljaveoks kasutatakse transportööre, vagonette või spetsiaalseid allmaatöödeks ettenähtud väikesegabariidilisi veokeid. 3)Ehitusmasinate käiguosad Roomikkäiguosa. Roomikkäiguosa koosneb: 1 --tugirullikud, 2 --vedav tähtratas, 3 --kanderullikud, 4 --juhtratas, 5 --roomikvanker, 6 --roomikkett koos taldmikega. Sõltuvalt rullide kinnitamise viisist roomikuvankri külge ja vankrite kinnitamise viisist raami külge eristatakse jäika, pooljäika, balansiir- ja elastset vedrustust.
Arvatakse, et selle autustumisel pinnas ja betoon hanguvad ning moodustavad tuumajaama alla padja.Nad kaevavad üha sügavamale.Need on ukrainlased,muzikid,lihtsalt inimesed,kes ei muretse om aelu pärast.Kuna kuumus on väljakannatamatu,võtavad nad maha kaitserõivaid ja maskid.Aur takistab nägemast,tinapõll aeglustab liikumist,nad asetavad maha rööpad ja panevad vverema väiksed kaevandusvagonetid.Neid võib näha väljumas tunnelist palja ülakehaga,tõukamas vagonette palajakäsi nagu 19 sajandi kaevur.Nad mõtlevad ainult hetkele,mil võibad Gorbatsovile öelda:Meie töö on tehtud! Suve lõpuks on nad tunneli valmis ehitanud.Sügisel viiakse sarkofaagi ehitus lõpule.Mõne päeva päeva pärast heisatakse korstna otsa punalipp.Sõdurite jaoks oli see nagu lipu heiskamine Riigipäevahoonele Berliinis . Nüüdsest on radioaktiivsus vangistatud.Üks likvideerimise eest vastutav kõrge ülemus
Kilpläbindust kasutatakse peamiselt suuremõõtmeliste maa-aluste jalakäijate ja kanalisatsiooni tunnelite rajamiseks aga ka metrooliinide ehitamiseks kinnise meetodiga. Tavalised läbinduskilbid võimaldavad rajada tunneleid läbimõõduga kuni 4 m. Läbinduskilbid on varustatud kõigi pinnase töötlemiseks ja töötsoonist eemaldamiseks vajalike seadmetega. Seadmete komplekt sõltub läbindatava pinnase töödeldavuse kategooriast. Pinnase väljaveoks kasutatakse transportööre, vagonette või spetsiaalseid allmaatöödeks ettenähtud väikesegabariidilisi veokeid.
Sedamööda, kuidas arenes metalli valtsimise oskus, asendati puidust rööpad terasrööbastega. Pikkamööda muutusid kaevandustes kasutatavad vagonettide rööpad raudteerööbaste sarnasteks. Hobused ja töömehed vedasid kaevanduste vankreid aastasadu, kuni 18. sajandil aurumasina leiutamise järel hakati vagonette tõmbama suurte paiksete aurumasinatega, mis käitasid köite abil tõmbamise ajameid. Hiljem paigutati aurumasin liikuvale vankrile, mis haagiti vagonettide ette. Esimese iseliikuva aurumasina valmistas 1760. aastal prantslane Cugnot. Veduri leiutajaks peetakse inglast Richard Trevithicki, kes ehitas 1804. aastal esimese rööbas-
annaabi.ee 
