Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilisdidaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. VAGANTIDE LADINAKEELNE LUULE Vagandid (lad vagare ‘rändama,hulkuma’) rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seetôttu pilkasid oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist, kutsusid üles nautima hoopis maiseid rôôme ja mônusid. Nende luules taaselustusid Anakreoni, Horatiuse ja Ovidiuse luule motiivid veinist ja armastusest, elu lühidusest ja hetke nautimisest.
Seesama motiiv, kuid maali asemel on kuninga rõivad, esineb Hispaania valgustatud kuninga Alfonso X Targa vennapoja JUAN MANUELi (XIV saj 1. pool) jutukogus "Krahv Lucanor" (vt RKA). "Imemaali" motiiv kordub veel ka Cervantese samanimelises Iühinäidendis XVII sajandi hakul. Hiljem tuntakse seda muidugi eeskätt taani muinasjutukirjaniku H. Chr. Anderseni töötluse järgi. Omaette nähtuseks sai hiliskeskaja luules v a ga n ti de ladinakeelne looming. Vagantideks (Id vagare 'rändama, hulkuma') kutsusid end enamasti rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning sees tõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist tihti sapiselt pilkasid, kutsudes üles nautima maiseid rõõme ja mõnusid. Nendega liitus õppe vaheaegadel vaeseid skolaare (üliõpilasi), et jooma- ja pilkelaulude loomisega endale elatist teenida. Inglismaal ja Prantsusmaal kutsuti neid veel g o Ij
Näiteks põhineb J. W. Goethe teosel ,,Reineke Fuchs" Fr. R. Kreutzwaldi ,,Reinuvader Rebane". Allegooria näide on 13.-15. sajandil ilmunud ,,Roosiromaan" - mille keskne teema on mehe ja naise suhted. Abieluideaaliks peetakse abikaasade võrdsust ja sõprust. Romaan kirjeldab ka õrna ja õilsat armstust. Ballaadid õilsast rüütlist ROBIN HOODist - lôbus rahvakangelane Inglismaal VAGANTIDE LADINAKEELNE LUULE Vagandid (lad vagare `rändama,hulkuma') - rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seetôttu pilkasid oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist, kutsusid üles nautima hoopis maiseid rôôme ja mônusid. Nende luules taaselustusid Anakreoni, Horatiuse ja Ovidiuse luule motiivid veinist ja armastusest, elu lühidusest ja hetke nautimisest. Teater ja näitekirjadus
10.-11. sajand tugevnesid linnad =Linnakodanikud rikastusid =Võideldi oma õiguste eest =Tekivad ülikoolid -1088 Bologna Itaalias -1200 Pariisi Prantsusmaal =Haridus muutus ilmalikuks, juhtiv selles oli Põhja-Prantsusmaa Tudengid ehk skolaarid ehk kleerikud =Koolist vabal ajal rändasid =Looming ülistab maiseid rõõme =Parodeerivad Piiblit =Vagantide luule -Vagare tähendab hulkuma -Eeskujuks Vana-Kreeka luule, nt. Ovidius -Rõhuvad: Carpe Diem ehk naudi hetke ,,Carmina Burana" =Vagantide luule tähtis näide =Ilmaliku sisuga keskaegsed laulud =Leitud kloostrist Rahvusvaheline üliõpilaste hümn =Gaudeamus igitur iuventus dum sumus =Rõõmustagem kuni oleme veel noored Peagi hakati vagantide ladinakeelseid laule tõlkima rahvuskeeltesse =Tekkis rahvuskeelne kirjandus
e araablastest vabastatud suures osas. Ometi olid nad oma jäljed sinna jätnud. Araabia luule mõju on just hispaanias kõige suurem. 1283-1350 on tema eluaastat. Palju andmeid ei ole säilinud, materjal vastuoluline. ,,Hea armastuse raamat" u 1335. aastal. Ülempreester räägib oma suhetest mägedes karjanaistega. Väga maine luule. Minajutustuse põhiliin on antud nelikvärssides, mis lõpevad ühe ja sama riimiga. Vagandid (need, kes kirjutasid ladina keeles) kasutasid sama skeemi (vagare hulkuma), rändlaulikud. See on küll jõuliselt maine, aga seal on ka sügavamaid filosoofilisi arutlusi. Maise armastuse proovid kukuvad läbi, lõpuks pöördub Neitsi Maarja poole ehk jumaliku armastuse poole. Kas viide sellele, et jumalik armastus ongi see hea armastus? Prantsuse luuletaja Francois Villon. Paigutatakse keskaja lõppu. 1431-1465. tal kaks raamatut mõlemate pealkiri on Testament. Mahult väiksem on väike testament, teine on nn suur testament 1461
annaabi.ee 
