3,Ägeda bronhiidi tekitajateks on 20-50%-l juhtudestviirused, 5-15%-l mükoplasmad ning 5-25%-l klamüüdia. Varieeruvus on tingitud haiguspuhangutest. Mükoplasma esineb peamiselt kooliealistel lastel ja noorematel täiskasvanutel. Olulisemad viirused on A- ja B- gripi, paragripi- ning adenoviirus; väikelastel ka RS-viirus. Samuti võivad ägedat bronhiiti põhjustada pneumokokid, seened- kandida, ning mitmesugused hingamisteid ärritavad ained (gaasid, tolm). Bronhiit võib olla üheks vaevuseks ka laste nakkushaiguste puhul: leetrid, sarlakid, läkaköha. Hingamisteedesse sattudes kahjustab viirus bronhide limaskestarakke, tekib põletik ja suurenenud limaeritus. Teatud tingimustes lisandub 2-3 päeva pärast bakteriaalne põletik. Põletiku levimisel kopsukoesse võib tellida kopsupõletik. Kroonilise bronhiidi teket soodustavad: suitsetamine,saasteained õhus, klimaatilised tingimused (külm ja niiske õhk), hingamisteede nakkuslikud põletikud ning
kes veedavad igapäevaselt arvutis rohkem kui 2 tundi. See avaldub nägemisteravuse vähenemises, ümberfokusseerumisvõime aeglustumises, topeltnägemise esinemises, silmade kiires väsimises, kipitustundes, silmavalgete punetuses, silmade valgustundlikuses ning kaela ja õlavalus. See mõjutab miljoneid kontoritöötajaid, õpilasi ja teisi igapäevaseid arvutikasutajaid. Arvutiga töötajale on teiseks tüüpilseks vaevuseks ka nn "kuiv silm", mille põhjusteks on halb pisarakvaliteet ja vähene silma niisutamine. Kui tavaliselt pilgutab inimene silma 20- 22 korda minutis, siis pingsalt kuvari ekraani jälgiv inimene unustab silma pilgutamise ning selle tulemusena pilgutab silmi ainult 10 korda minutis. Seetõttu tekib tal silma kuivus. Harv pilgutamine mõjub ka pisaravedeliku kvaliteedile halvasti. 1.1. Otsesed arvutitööst tingitud silmade stressisümptomid:
Ägeda bronhiidi tekitajateks on 20-50%-l juhtudest viirused, 5-15%-l mükoplasmad ning 5-25%-l klamüüdia. Varieeruvus on tingitud haiguspuhangutest. Mükoplasma esineb peamiselt kooliealistel lastel ja noorematel täiskasvanutel. Olulisemad viirused on A- ja B-gripi, paragripi- ning adenoviirus; väikelastel ka RS-viirus. Samuti võivad ägedat bronhiiti põhjustada pneumokokid, seened- ning mitmesugused hingamisteid ärritavad ained (gaasid, tolm). Bronhiit võib olla üheks vaevuseks ka laste nakkushaiguste puhul: leetrid, sarlakid, läkaköha. Hingamisteedesse sattudes kahjustab viirus bronhide limaskestarakke, tekib põletik ja suurenenud limaeritus. Teatud tingimustes lisandub 2-3 päeva pärast bakteriaalne põletik. Põletiku levimisel kopsukoesse võib tellida kopsupõletik. Kroonilise bronhiidi teket soodustavad: suitsetamine, saasteained õhus, klimaatilised tingimused (külm ja niiske õhk), hingamisteede nakkuslikud
Võib esineda apaatia, mis jääbki haiguse kogu kulu jooksul kõige püsivamaks neuropsühhiaatriliseks sümptomiks. Haiguse eelkliinilist staadiumi on nimetatud ka kergeks kognitiivseks häireks, kuid puudub üksmeel selles, kas tegu peaks olema eraldi diagnoosiga või lihtsalt Alzheimeri tõve esimese astmega. Kerge staadium. Õppimisvõime ja mälu halvenedes pannakse Alzheimeri haigetele lõpuks lõplik diagnoos. Väikesel osal neist on mäluhäiretest suuremaks vaevuseks keelevõime, tähelepanu, planeerimise, taju (agnoosia) või liigutuste tegemise võime (apraksia) halvenemine. Alzheimeri tõbi ei kahjusta kõiki mäluvõimeid võrdselt. Pikaajaline mälu varasema elu kohta (episoodiline mälu) ja õpitud faktide kohta (semantiline mälu) ning implitsiitne mälu (keha mälu, näiteks kuidas noa ja kahvliga süüa) kahjustuvad vähem kui uute faktide meeldejätmise ja meenutamise võime.
esinevad olulised individuaalsed erinevused unevajaduses. Insomnia levik: Erinevatel põhjustel tekkivat insomniat võib lugeda üheks kõige sagedasemaks inimesel esinevaks tervisehäireks (1). Insomnia on sagedane sümptom depressioonide korral: depressiivsetel on insomniat 2 korda sagedamini kui mittedepressiivsetel (1). 5 Hüpersomnia Hüpersomnia on unehäire, mille peamiseks vaevuseks on liigne unisus taotletud ärekvelolekuajal ning pikenenud uneperiood (1). Hüpersomnia on ülemäärase päevase unisusega ja unehoogudega või pikenenud virgumisperioodiga seisund (ei tule arvesse ebapiisava une korral) (1). Sagedasemad hüpersomnia põhjused on orgaaniline ajukahjustus ja psüühikahäired nagu bipolaarse meeleoluhäire depressioonifaas; depressiooniepisood, korduv depressioon ja
lapsevanemad, kelle lapsed käivad lasteaias. Uurimismeetodina on kasutatud ankeetküsitlust ning joonistusmeetodit, selgitamaks välja lastel esinevaid hirme , toimetulekut nendega, hirmudega kaasnevaid füüsilisi vaevusi, vanemate toetust ning abi hirmudest ülesaamisel. Uurimusest järeldus, et - hirmuga kaasnevad füüsilised vaevused on väga levinud nii lasteaialaste kui ka kooliealiste seas, nooremas eas oli peamiseks vaevuseks kõhuvalu, vanematel õpilastel aga peavalu; - kõige levinumateks hirmudeks väikelaste seas olid hirm pimeduse ees, lahutamine lähedastest ning koera- või kassihirm; - noorukite ning teismeliste suurimateks hirmudeks olid õpitulemused ja välimus; - laste hirmudest ülesaamiseks on vaja vanemate tuge, nende korduvaid seletusi ning lapsega tuleks luua ka füüsiline kontakt. Tööle püstitatud hüpotees leidis kinnitust: lastel esineb palju erinevaid hirme. Kõige enam
● Unehäireid jagatakse põhjuse järgi orgaaniliseks ning mitteorgaaniliseks. ● Sisu põhjal jagatakse unehäired kaheks: ● Düssomniad on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg. 1. Unetus ehk insomnia on unehäire, mille korral esineb suutmatus ilma raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. 2. Liigunisus ehk hüpersomnia on unehäire, mille peamiseks vaevuseks on liigne unisus taotletud ärkvelolekuajal ning pikenenud uneperiood. 19 - Patsient ei saa magatud unest kosutust, kannatab päevase unisuse all ja tänu sellele halveneb tema elukvaliteet. - Levimuselt ei ole see mõnede uuringute kohaselt nii laialdane kui unetus. Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised
annaabi.ee 
