7) Benediktlaste kloostrikirik Clunys oli omal ajal suurim kristlik pühakoda. 8) Sissepääs on ehitatud väljapoole. Romaani stiili kujutav ja tarbekunst 1) Romaani stiili alged tärkasid esimesena Saksamaal. 2) Saksamaal kerkis skulptuuris esile kristuse kannatusloo teema. 3) 11. sajandi keskel hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Enamasti oli tegemist reljeefidega kiriku fassaadidel. 4) Vaestepiibliks nimetatakse keskaja kirikute reljeefe. 5) Mina ei pea romaani skulptuuri eriti looduslähedaseks ja tõetruuks. 6) Kujurid pidasid oma töödes kõige olulisemaks tegelase äratuntavaks tegemist mõne tingmärgi abil. 7) Selle ajastu kõige tuntuim tekstiilikunsti teos on võrreldav samaaegse maalikunstiga – Bayeux’vaip. See jutustab Inglismaa vallutamisest normannide poolt. 8) Kullassepad valmistasid kõige enam relikviaare (pühakirja köited).
veekogud. Ehitisi kaunistati reljeefidega; skulptuuris kasutati ähvardavaid süzeesid, kõige rohkem Viimse kohtupäeva stseeni, reljeefidel ei ole realistlikkusele tähelepanu pööratud, inimfiguuridi on kujutatud moonutatuna, moonutatud taime ja looma kujutised. 9. Romaani skulptuur avaldus peamiselt ehitusplastikas, eriti lamreljeefina, kõige enam kaunistati portaale, fassaade ja sambakapiteele - skulptuur avaldus arhitektuuris. 10. ''Vaestepiibliks'' nimetatakse keskaja kirkute kaunistusi (reljeefe), mis piltlikult seletasid Pühakirja kirjaoskamatule rahvale. 11. Romaani tekstiilikunsti tähtsaim näide on Bayeux' vaip, levis lahingute ja igapäevaelu kujutamine ja seinavaibad - vaibakudumise tehnika on üks vanemaid tekstiilikunsti liike. 12. Gooti arhitektuuri esikteoseks võib pidada Saint-Denis' kloostri kiriku ümberehitust. 13. Gooti stiilis ehitiste oluliseimad tunnused: teravkaar ja roidvõlvid. 14
Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris esiteks ähvardavaid süzeesid ning teiseks imede kujutusi. Kõige populaarsemad olid Viimse kohtupäeva stseen. Vastavalt temaatikale ei näe me reljeefidel realistlikke, vaid tinglikke ja sümboolseid kujutisi. Pühakuid kujutati alati mingi vastava esemega. Eeldati et vaataja tunneb sümbolite keelt. Kunsti ülesandeks oli piltlikult seletada Pühakirju kirjaoskamatule rahvale. Seetõttu nimetataksegi keskaja kirikute reljeefe 'vaestepiibliks'. 13. Kirjelda gooti stiilis kirikut, tunnused, hoone tüüp, sajandid? Mille järgi kiriku ära tunned? Nimeta gooti kirikud(5)? Gooti stiil- alates 1144.aastast. Gooti stiili peamised tunnused, mille järgi kirikud ära tunnen-kergena mõjuvad teravkaaretele tuginevad võlvid, saledad piilarid ja hiiglaslikud aknad. Kõige olulisemaks oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Gooti katedraalide põhiplaaniks
la-Grande´i kirik Poitiers´s). Tihti oli reljeefe ka siseruumis, eriti piilarite kapiteelidel. Reljeefid ei olnud enamasti mõeldud lähedalt vaatamiseks ja see aitab seletada nende üldistavat vormi. Õhtumaade kirik suhtus pühapiltidesse teisiti kui Bütsantsi pildijaatajad ja pildieitajad: pilt ise ei ole püha, kuid ta meenutab pühi asju. Kunsti ülesandeks oli piltlikult seletada Pühakirja kirjaoskamatule rahvale. Seetõttu nim. keskaja kirikute reljeefe ´´vaestepiibliks ´´. Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris esiteks ähvardavaid suzeesid ning teiseks imede kujtusi. Kõige populaarsem oli Viimse kohtupäeva stseen, mille keskel trooniv Kristus mõistab vooruslikud taevariiki, patused aga põrgusse. Põrguliste ja ahastavate hukkamõistetute kujutistes on eriti palju kaasaelamist ja siirast õudustunnet. Vastavalt temaatikale ei näe me reljeefidel realistlikke, vaid tinglikke ja sümboolseid kujutisi - ei kujutatud siin ju tavalist, igapäevast elu.
külgedele ja selle kohale, ümarkaasele viiluväljale. Mõnikord katsid reljeefid kogu läänefassaadi. Reljeefe oli ka siseruumides, kapiteelidel. Reljeefid ei olnud mõeldud lähedalt vaatamiseks ja see seletab nende üldistavat vormi. Õhtumaade kirik suhtus pühapiltidesse teisiti kui bütsantsi pildijaatajad/eitajad, nad väitsid et pilt ise ei ole püha kuid ta meenutab pühi asju. Kunsti ülesandeks oli seletada Pühakirja kirjaoskamatutele ja seega nimetatakse keskaga kirikute reljeefe vaestepiibliks. Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris esiteks ähvardavaid süzeesid ja imede kujutsi. Populaarseim oli viimse kohtupäeva stseen, mille kesel trooniv kristus müistab vooruslikud taevariiki, patused põrgusse. Vastavalt temaatikale näeme me reljeefidel tinglikke ja sümboolseid kujutisi, ei kujutatud igapäevast elu. Inimeste kehavormidele tähelepanu ei pööratud, piisas kui tegelane tehti äratuntavaks tingimärkide abil
2.Milline uus teema kerkis esiplaanile skulptuuris Saksamaal? Skulptuuris kerkis esile Kristuse kannatuslugu. 3.Kuidas olid omavahel seotud arhitektuur ja skulptuurikunst? 11. sajandi keskel hakati paljude Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Enamasti oli tegemist reljeefidega kiriku fassaadidel. 4.Mis on vaestepiibel? Kunsti ülesandeks oli piltlikult seletada Pühakirja kirjaoskamatule rahvale. Seetõttu nimetakse keskaja kirikute reljeefe "vaestepiibliks". 5.Kui looduslähedaseks ja tõetruuks pead romaani skulptuuri? Kujurid ei pööranud tähelepanu inimese kehavormide täpseks edasiandmiseks; neile piisas, kui said tegelase äratuntavaks teha mõne tingmärgi abil. 6.Mida pidasid kujurid oma töödes kõige olulisemaks? Kõige olulisemaks peeti kujutatud tegelase äratundmist. 7.Milline oli selle ajastu tuntuim tekstiilikunstiteos? Räägi sellest lähemalt. Tuntuim tekstiilikunstiteos on Bayeux' vaip. 58 stseeni jutustavad Inglismaa
Eriti rikkalikud ja ilmekad jutustava sisuga reljeefid olid Prantsusmaa kirikutel. Mõnikord katsid reljeefid pea kogu läänefassaadi (Poitiers). Tihti oli reljeefe ka siseruumis, eriti piilarite kapiteelidel. Reljeefid ei olnud mõeldud lähedalt vaatamiseks ja see seletab nende üldistavat vormi. Õhtumaade kirik suhtus pühapiltidesse teisiti kui Bütsants. Kunsti ülesandeks oli piltlikult seletada Pühakirja kirjaoskamatule rahvale, seetõttu nim keskaja kirikute reljeefe ,,vaestepiibliks". Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris esiteks ähvardavaid süzeesid ning teiseks imede kujutusi. Reljeefidel on näha tinglikke ja sümboolseid kujutisi. Sageli kaunistas romaani kirikuid ka ornamentika, milles esinevad geomeetrilised motiivid ning tundmatuseni ümber kujundatud taime- ja loomakujutised, mis mõjuvad aga väga meeldivalt. Arvukalt loodi seinamaale. Kirikute seintele ja võlvidele maaliti erksavärvilisi piiblistseene, kuid neid on vähe säilinud
annaabi.ee 
