Valitseja muutub vihatuks eelkõige tema röövellik eluviis ning alamate vara ja naiste ülevõtmine- sellest tuleb hoiduda. Põlatuks muudab valitseja see, kui teda peetakse tujukaks, kergemeelseks, naiselikuks, araks ja kõhklevaks. Valitseja peab nõudma, et tema sõna oleks seadus. Valitsejal on kaks hirmu: üks alamatelt lähtunud (sisemine) ja teine võõramaalastest lähtuv (välimine). Valitsejal tuleb repekteerida nobiile, kuid ta ei tohi teha end kodanike vaenualuseks. Kui valitsejal pole rahva poolehoidu, siis sõjaväe omamine on tal hädavajalik sellises olukorras. Tuleb hoiduda tõsist ülekohut tegemast kellegile neist, kes teda teenivad ja tema riigi teenistuses olles teda ümbritsevad. Ja siin kohal ma ei ole nõus selle arvamusega , sest valitseja ei tohi olla väga julm ja kardedud nagu oli seda Hitler, Mussolin ja Staalin, kelle terror valitses aasataid. Tänu I- ja II maailma
valitseja muutub vihatuks eelkõige tema rõõvellik eluviis ning alamate vara ja naiste ülevõtmine- sellest tuleb hoiduda. Põlatuks muudab valitseja see, kui teda peetakse tujukaks, kergemeelseks, naiselikuks, araks ja kõhklevaks. Valitseja peab nõudma, et tema sõna oleks seadus. Valitsejal on kaks hirmu- üks alamatelt lähtunud (sisemine) ja teine võõramaalastest lähtuv (välimine). Valitsejal tuleb repekteerida nobiile, kuid ta ei tohi teha end kodanike vaenualuseks. Kui valitsejal pole rahva poolehoidu, siis sõjaväe oma on tal hädavajalik sellises olukorras. Tuleb hoiduda tõsist ülekohut tegemast kellegile neist, kes teda teenivad ja tema riigi teenistuses olles teda ümbritsevad. XX PEATÜKK KINDLUSTE JA PALJUDE MUUDE ASJADE KASULIKKUSEST Paljud arvavad, et targal valitsejal tuleb teadlikult ning targalt suurendada vaenulikkust enda vastu, et selle mahasurumisele järgneks veel suurem au ja hiilgus. Enam ustavust leiavad uued valitsejad
koormamata lööks nobiile ja toetaks nõrgemaid. Nimetatud korraldus ei saa olla parem ega arukam ega saa olla ka suuremat eeldust kuninga ja kuningriigi julgeolekuks. Sellest võib ammutada veel ühe tähelepaneku: valitsejal tuleb jätta ebameeldivate asjade ajamine teiste ja meeldivate asjade ajamine iseenda hooleks. Ütlen lõpetuseks veel kord, et valitsejal tuleb respekteerida nobiile, kuid ta ei tohi teha end kodanike vaenualuseks. 46 St., teisi (mees)liinis pärijaid. 47 1550: panna nobiile langema meeleheitesse. 48 St., põhiseadusliku iseloomuga institutsioone [costituzione]. 49 Philippe IV Ilus (1285-1314) kutsus 1302. a. kokku generaalstaadid (États genéraux). 50 Populaarideks nimetati Vanas-Roomas demokraate, rahvaparteid, siin tähendab sõna feodaalaristokraatia tähtsuselt madalamaid esindajaid jt. seisuselt madalamal asetsevaid kodanikke.
Nimetatud korraldus ei saa olla parem ega arukam ega saa olla ka suuremat eeldust kuninga ja kuningriigi julgeolekuks. Sellest võib ammutada veel ühe tähelepaneku: valitsejal tuleb jätta ebameeldivate asjade ajamine teiste ja meeldivate asjade ajamine iseenda hooleks. Ütlen lõpetuseks veel kord, et valitsejal tuleb respekteerida nobiile, kuid ta ei tohi teha end kodanike vaenualuseks. 11. Leides mõne Rooma keisri elule ja surmale mõelnuna, et mõned neist elasid kogu aeg väärikalt ja näitasid üles suurt vaimuvahvust, kuid kaotasid ometigi võimu või tapeti vandenõu sepitsenud alamate poolt, võiks ehk paljudele tunduda, et tegemist on minu arvamusele vastupidiste näidetega. 12. Soovides sellistele väidetele vastu vaielda, vaatlen mõne keisri omadusi osutades nende huku
koormamata lööks nobiile ja toetaks nõrgemaid. Nimetatud korraldus ei saa olla parem ega arukam ega saa olla ka suuremat eeldust kuninga ja kuningriigi julgeolekuks. Sellest võib ammutada veel ühe tähelepaneku: valitsejal tuleb jätta ebameeldivate asjade ajamine teiste ja meeldivate asjade ajamine iseenda hooleks. Ütlen lõpetuseks veel kord, et valitsejal tuleb respekteerida nobiile, kuid ta ei tohi teha end kodanike vaenualuseks. 46 St., teisi (mees)liinis pärijaid. 47 1550: panna nobiile langema meeleheitesse. 48 St., põhiseadusliku iseloomuga institutsioone [costituzione]. 49 Philippe IV Ilus (1285-1314) kutsus 1302. a. kokku generaalstaadid (États genéraux). 50 Populaarideks nimetati Vanas-Roomas demokraate, rahvaparteid, siin tähendab sõna feodaalaristokraatia tähtsuselt madalamaid esindajaid jt. seisuselt madalamal asetsevaid kodanikke.
annaabi.ee 
