aegade olnud seltskonnaelu keskus kõige suurema rahvahulgaga koht linnas turulettide, majade ja häbipostidega. Platsil on toimunud hukkamisi, festivale, karnevale ja pulmatseremooniaid. Läbi ajaloo on plats säilitanud oma vana funktsiooni: see on populaarne turistide ja kohalike seas kohtumispaigaks või vaatamisväärsuste alguspunktiks. Plats on ka asukohaks eesti tähtsamaile jõulupuule Häbipost Vana vaekoja kagunurgal, umbes väljaku keskel asus häbipost kaak kaheksatahuline kõrge alus sellel asetseva ümmarguse sambaga. Samba tipus oli mehefiguur vitskimbuga Raekoja seina ääres asus uuem häbipost kaelaraud ja 4 rõngast, pandi kuni kolmeks päevaks ahelatese. Raeapteek Tallinna Raeapteek on Raekoja platsil, mis tegutseb alates
ja jättis Saaremaa endale sissetuleku allikaks. Magnus De la Gardie läänistas linnale Tiirimetsa mõisa ja veel maad Lõmalast ning nõudis vastutasuks linnalt kaalukoja (vaekoja) ja raekoja ehitamist. Mõningate vaheaegadega kestis raekoja ehitamine ligi 17 aastat. Pole teada, milline nägi 1670.aastal valminud raekoda välja.Teadaolevalt esimene fassaadijoonis ja põhiplaanid pärinevad 127 aastat hilisemast ajast, kui hoone oli läbi elanud suure tulekahju. Kuressaare raekoja uurijate arvamus raekoja arhitektuurse lahenduse autorluse kohta on see, et raekoja projekteeris Magnus De la Gardie, joonised valmistas ehitusmeister Franz Stimer,
Ka valgmikku liigendava azuursed vanikud. Hoone täitis mitmeid funktsioone, mistõttu põhiplaan, erinevalt suurejoonelisest fassaadikompositsioonist, on kokku surutud ja komplitseeritud. Võlvitud keldrikorrusel, sammuti soklikorruse vasakpoolses tiivas oli vangla koos valvuriruumiga. Soklikorruse parempoolse tiiva hõlmas vaekoda väravatega hoone N- ja W-külgedel. Koormatega sissesõidu hõlbustamiseks ehitati osa vaheseinu viltu. Uue vaekoja valmimisel emajõe ääres 19. Sajandi II poole müüriti väravad kinni ning vabanenud ruumid läksid vahtkonna käsutusse, 1922 paigutati siia apteek. Rae ruumid paiknesid kahel ülakorrusel, kuhu viis vahetult välisukse juurest graniitastmete ja azuurse puitvõrega trepp. II korrusel hargnesid pikiteljel olevast koridorist kohtutpa ja bürgmeistri vastuvõturuum. Äärmiselt lihtsa kujundusega ruumide ainsaks kaunistuselemendiks on
valvuriruumiga. Soklikorruse parempoolse tiiva hõlmas vaekoda väravatega hoone põhja- ja 22 Raam, V. (1999) Eesti arhitektuur: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tallinn; Valgus 99 Alttoa, K., (2007) Tartu Raekoda, Tartu; Paar läänekülgedel. Koormatega sisse-välja sõidu hõlbustamiseks ehitati osa vaheseinu viltu. 19. sajandi teisel poolel müüriti väravad kinni ning vabanenud ruumid anti vahtkonna käsutusse tänu uue vaekoja valmimisele. 20. sajandi alguses rajati hoone paremasse tiiba apteek. Urniga ampiirstiilis valge vaasiga kahhelahi ehitati 1835. aastal. Vasaku tiiva esimesel korrusel ja keldris asus Tartu linna Pank. 1931. aastal võeti esimese korruse pangaruumides maha vaheseinad, mis asendati arkaadidega ning ehitati kinni apteegi ja teiste ruumide ühendused. Suuremad 20. sajandi remonditööd tehti 1974. aastal, kui hoonele pandi uus kivikatus ning remonditi torn, 1979
ning hoonestamata alad paiknevad veel Nunne tänavas, Apteegi tänavas, Viru väravate juures ning Aida tänavas. Tõenäoliselt oleks saanud palju rohkem varemetes olevaid ajaloolisi ehitisi päästa ja restaureerida, kuid seda ei soosinud tollane nõukogude stalinlik ehituspoliitika, mis põhines nõukogulikul pseudoklassitsismil. Keskaegset ehituspärandit kui väärtust eitati tollal täielikult, samuti ka Tallinna kui saksa mõjude ja kultuuripärandiga linna. Näiteks lammutati 1946 Vaekoja varemed, mille müürid olid suhteliselt hästi säilinud. 1950 lõhuti maha ka Kullassepa tänava läänekülg, kus elamute varemed olid täiesti taastamiskõlbulikult säilinud. Niguliste kiriku varemed pääsesid õhkimisest üle noatera. Purustatud alade hoonestamisel uute ehitistega peeti enamikel juhtudel kinni hoonete mastaapsusest ning stiilist. Kuid siin leidub ka mitmeid möödalaskimisi. Näiteks tehti Kullassepa tänava läänekülje
annaabi.ee 
