Imikud tajuvad muusikat, tehes vahet erinevatel helikõrrgustel, rütmil ja tempol. Rütmikas muusika mõjub neile ergutavalt ning rahulikud lüürilised meloodiad rahustavalt. Palju on räägitud ka Mozarti muusika mõjust. See aktiveerib ajutegevust ning aitab kaasa mälule ja mõttetegevusele. Seega on muusika abil võimalik intelligentne inimene kasvatada. Kõrvaarstid on väitnud, et pikemaajaline valju muusika kuulamine või selles keskkonnas viibimine võib põhjustada vaegkuulmist. Müra mõju on noorte närvisüsteemi kahjustav faktor. Püsiv kuulmispuudulikkus ehk nürikuulmine algab praegustel noortel juba enne pensioniea kättejõudmist. Mürarikkas keskkonnas viibimise aeg on erinev ja sõltub suuresti inimesest. Valdav osa noortest kasutab kõrvaklappe muusika kuulamiseks ning külastab tihti ööklubisid, kus helitase võib ületada ohutuks peetava taseme, mis noorte kuulmist kahjustab. Niisiis on muusikal kaks erinevat vaatenurka- kasulik ja kahjulik
7. Kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks; 8. Kui tööinspektor peab seda vajalikuks. Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja. 4 Tegurid, mis võivad põhjustada ehitajatel kutsehaigusi: Ehitusplatsi ettevalmistamisel kasutatakse traktori alusel ehitatud kobesteid, võsalõikureid ja kännujuurijaid. Riskitegurid: tõukeline vibratsioon (võib põhjustada vibratsioonitõbe), vaegkuulmist tekitav müra ning juhi sundasend (füüsilise ülekoormuse haigused). Vundamendi auku kaevatakse mullatöömasinate, peamiselt ekskavaatori abil. Peamised riskitegurid: vibratsioonitõbe põhjustav tõukeline vibratsioon, müra (vaegkuulmine) ja juhi sundasend koos sagedaste pea- ning kere pööretega (füüsilise ülekoormuse haigused). Rakestustööd toimuvad sild- või autokraana abil. Kraana peamised osad on kandekonstruktsioon ning tõste-, sõidu- ja pöördemehhanismid.
katkendlik, impulssmüra), toimeajast (kestus ööpäeva jooksul), ajavahemikust (päeval, öösel), inimese individuaalsetest omadustest (vanus, terviseseisund) Kõige kahjulikum on kestvalt toimiv kõrgsageduslik ja impulssmüra. Müra toime on: spetsiifiline (kuulmiskahjustused), mittespetsiifiline (muutused organismi elundites ja elundisüsteemides). Tugev müra kahjustab sisekõrvas asuvaid kuulmisrakke, põhjustades vaegkuulmist, mis võivad väljenduda pideva vilistava helina kõrvades või kuulmislangusena. Müra toimel tekkinud kuulmiskahjustus on pöördumatu. 36. Füüsikalised tervistkahjustavad tegurid Füüsikalised ohutegurid on valgustus, mikrokliima,ventilatsioon, õhurõhk, müra vibratsioon, kiirgus. 37. Keemilised tervistkahjustavad tegurid Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamisega seotud uut tehnoloogilist protsessi
kahjustavas müras. Müra tekitab stressi, unehäireid ja depressiooni, nõrgendab kuulmist ja mõjutab laste arengut. Inimene, kes arvab, et ta on pideva müraga kohanenud, riskib oma tervisega. /5/ Toetudes 2000. aasta statistikale, on kutsehaigustest enim diagnoositud vibratsioontõbe - 137 juhtu ehk 38% kõigist kutsehaigustest (1999.a.- 154 juhtu, ehk 43%), ülekoormushaigusi 128 juhtu ehk 36% (1999.a.- 115 juhtu, ehk 32%), vaegkuulmist 60 juhtu ehk 17% (1999.a.- 59 juhtu, ehk 16%). Võrreldes 1999. aastaga on vähenenud vaegkuulmisest põhjustatud kutsehaigestumiste arv, kuid kahjuks väga minimaalselt. /12/ Vaegkuuljate ühingu esimehe Uno Taimla sõnul pole kahjustunud kuulmist enam võimalik taastada. Sellepärast peab väga tähelepanelikult jälgima taustmüra. Kuulmist ohustab seegi, kui tuleb kõnelda näiteks mõne meetri kaugusel oleva inimesega. Mürast tingitud kuulmislangus ei teki üleöö, vaid aastate jooksul
kahjustavas müras. Müra tekitab stressi, unehäireid ja depressiooni, nõrgendab kuulmist ja mõjutab laste arengut. Inimene, kes arvab, et ta on pideva müraga kohanenud, riskib oma tervisega. /5/ Toetudes 2000. aasta statistikale, on kutsehaigustest enim diagnoositud vibratsioontõbe - 137 juhtu ehk 38% kõigist kutsehaigustest (1999.a.- 154 juhtu, ehk 43%), ülekoormushaigusi 128 juhtu ehk 36% (1999.a.- 115 juhtu, ehk 32%), vaegkuulmist 60 juhtu ehk 17% (1999.a.- 59 juhtu, ehk 16%). Võrreldes 1999. aastaga on vähenenud vaegkuulmisest põhjustatud kutsehaigestumiste arv, kuid kahjuks väga minimaalselt. /12/ Vaegkuuljate ühingu esimehe Uno Taimla sõnul pole kahjustunud kuulmist enam võimalik taastada. Sellepärast peab väga tähelepanelikult jälgima taustmüra. Kuulmist ohustab seegi, kui tuleb kõnelda näiteks mõne meetri kaugusel oleva inimesega. Mürast tingitud kuulmislangus ei teki üleöö, vaid aastate jooksul
reageerimata jätab, olla kuulmishäireid. Kui sa pole kindel, kas laps eirab sind tahtlikult või ta lihtsalt ei kuule sind korralikult, püüa leida veel teisi vaegkuulmise tundemärke. Näiteks võib kehvasti kuulev laps sinu rääkimise ajal tähelepanelikult su nägu ja suud jälgida või paluda mõnele küsimusele ikka ja uuesti vastata või oma kõnes mõned häälikud segamini ajada ( näiteks "k" ja "t"). Ükski neist ilmingutest ei pruugi tingimata vaegkuulmist lähendada, aga kui tunned muret, lase perearstil ta kuulmist kontrollida. Kõne ergutamine 15.-18. elukuuni Sinu maimiku sõnavara kasvab pidevalt, sest ta kuulab ümberringi toimuvaid jutuajamisi. Laps kasutab sel perioodil paljusid sõnu, vormides neist mõtestatud kahesõnalisi fraase. On ka üks sõna, mida talle endale väga kasutada meeldib, kuid mida ta kellegi teise suust kuulda ei talu - see on "ei". Kasulik teada
arenguhäired, meningiit, leetrid, punetised, gripp, kõrvapõletik, mürakahjustused, umbes 20% on pärilikkust (90% kuulmispuudega lastest sünnib kuuljate perekonda) 4. Kuulmispuude mõju lapse üldisele arengule sõltub: kuulmislanguse sügavusest; tekkeajast; laadist; sellest kas vanemad on kurdid või kuuljad 5. Diagnoosimine – Kurtust on võimalik diagnoosida hiljemalt 3. elukuul, vaegkuulmist 3. eluaastal. Kõne areng sõltub ka kahjustuse tekkimise ajast: • kui kuulmiskahjustus tekib enne teist eluaastat, siis kõne kaob täiesti • 2-5 eluaastat – kõne säilub ca 1a • 5-6 eluaasta vahel – kõne säilub osaliselt • pärast 7eluaastat, kõne säilib, kuid pidurdub, tekivad intonatsiooni ja tempo muutused. 6. Milliste tähelepanekute korral võiks kontrollida lapse kuulmist? • laps ei reageeri helile •
annaabi.ee 
