Grupitöö KP21 Kevin Põld ja Tjorn Treu Õpetaja:Urmas Lehtsalu Kuressaare 2010 Sisukord: SISSEJUHATUS....................................................................................................... 3 KATSIKUD EHK VARRUD........................................................................................ 4 VARRULISED EHK KATSIKULISED..................................................................................5 VADERID................................................................................................................................6 INIMESTE KOMBED...................................................................................................7 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD...............................................................................9
surnud ja maha maetud, alla läinud põrguhauda, kolmandal päeval jälle üles tõusnud surnuist, üles läinud taevasse, istub Jumala, oma kõigeväelise Isa paremal käel; sealt Tema tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle. -- Meie usume Pühasse Vaimusse, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, liha ülestõusmist ja igavest elu. Aamen. Märkus. Soovitav on, et vanemad ja vaderid usutunnistust ühes loeksid. 10. See püha ja õndsakstegev usk kohustab kõiki, kes tema peale on ristitud, saatanast ja tema olust ning tööst lahti ütlema ja ükspäinis Kolmainust Jumalat teenima ja Temale elama. Kas tahate nüüd, kristlikud vanemad ja vaderid, et see laps ristitaks selle püha usu peale Jumala Isa, Poja ja Püha Vaimu nimesse, ja kas tõotate üheskoos kõigest jõust hoolt kanda, et teda kasvatataks ja hoitaks selles usus Evangeeliumi-Luteri Usu Kiriku
kultuur-eesti kirjandus kuni 19. Saj · Töö sisaldab lisainfot märkmetes Friedrich Reinhold Kreutzwaldi noorus Külli Pihl Tunnikonspekt gümnaasiumile Kreutzwaldi aasta tähistamiseks Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803-1882 Fr. R. Kreutzwald Huberi õlimaal, 1844 Vanemad Isa - Jõepere mõisa kingsepp Juhan Ema - Tõnu Peetri tütar Ann, teenijatüdruk Vaderid - mõisaproua Chatlotte von Vietinghoff - parun J. R. V. Rosen - toapoiss Gustav Esimene eluaasta Sündis 26. detsembril 1803 Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas Kaarli mõis 1804. a Elu Kaarli mõisas Rakvere lähedal · Pere positsioon: isa aidamees ema pereemand · Aida-Vidri ristinimega Friedrich Reinhold · Kodu palvevendlik, saksteustav Mõjutused · Vennastekoguduse liikumine
terava noaga ilusasti siledaks. Lille eluiga on pikem, kui varreotsad ei puuduta vaasi põhja, lillevette on lisatud näpuotsatäis soola või suhkrut, kasutatakse toasooja vett. Materjalid on pärit „Perekonna ja naistekalender“ 1937.a. Lapse sündimine. Lapse sünni registreerimine toimus soovijaile pidulikult.lapsele tuli panna nimi kuu aja jooksul peale sündi. Nimepeole kogunesid lapsevanemad koos lapsega ja vaderid( lapse vanavanemad). Nõukogude ajal kutsuti vallamajja või kultuurimajja asjaosalised ja pidulikult anti kätte sünnitunnistus. Kamajahu valmistamine. Kama valmistamiseks võetaks teravilja , herneid ja ube. Harilikult arvestatakse ühekordse koguse valmistamiseks 5 kg otri, 5 kg rukist, 5 kg nisu, 10 kg kaeru, 3 kg herneid ja 2 kg ube. Koguseid võib muuta. Kaera koguse vähendamisel võiks nisu kogust suurendada.
(Saar 2002) 12 2.2. Lapse nime valik Erinevatest põhjustest, miks vanemad oma lastele teatud nimesid panevad, on kirjutanud Jüri Valk artiklis ,,Ristimise tähendusest eestlasele rahvausundi andmetel" ning Maris Saar uurimustöös ,,Eesnimed ja nend valiku põhjendusi." 2.2.1. Eestlaste muinasusundi põhjal Lapse nime otsustasid Eestis enamasti ema ja isa, kusjuures nõu võisid anda ka vaderid ja lähemad sugulased. Lutsis oli otsustav sõna öelda vaderitel. Setumaal võis aga nime määrata õigeusu vaimulik, kes mõnikord ka vanematega nõu pidas, andes neile valida mitme variandi vahel. Nimeandmise põhimõtetes võib eristada kahte kihistust: kristlikku ja paganlikku, mis ristiusu traditsiooniga kõrvuti püsima jäi. (Valk 2009) 2.2.1.1. Vanemad andsid enda nime Tihti andsid vanemad lapsele ka enda nime, millel on olnud mitmeid põhjendusi:
Kui vanemad pojad kodust lahkusid, pidi noorim poeg koju jääma ja vanemate eest hoolitseda. Abielludes said pojad teatud osa isa omandist ja ema kaasavarast. Ajapikku sai vanemast pojast perekonnapea, kuid noorim poeg päris isakodu ja puumärgi. On teada, et saamidel on olnud suurperesid, kus abiellunud vendade pered või isa ja täiskasvanud poegade-pojapoegade pered elasid koos, näiteks suuremas maakojas. Sageli võeti kasulasteks vaesemate sugulaste lapsi või võtsid vaderid orbude eest hoolitsemise oma hooleks. Lapsed kuuletusid isale täielikult. Varasematel aegadel oli isal öelda viimane sõna laste abiellumise kohta. Isa suguvõsa peeti tähtsamaks, kuid abielluda oli näiteks koltasaamidel lubatud ainult ema suguvõsa liikmetega. Naiste asend perekonnas oli madalam, naised oli teatud mõttes ,,ostetud". Siiski on alati olnud tugeva iseloomuga emandaid, kes on pereelu juhtimise oma kätte võtnud
annaabi.ee 
