Väiksel käsitöö vabrikul on plaan oma ettevõte rajada suuremasse asulasse. Seoses sel ära kasutada nii, et toodete valmistamisest saadav tulu oleks suurim. Käsitöö vabrikul lõng(mis tuleb täielikult ära kasutada), C lõng ja D lõng. Ettevõte valmistab hetkel ne sokid, sall ja kampsun. Alljärgnevad tabelis on toodud toodete valmistamiseks kuluv materjal ning saadav kasum ühe toote k Tooted Ressursid kogus (kg) Käpikud Villased sokid A lõng 360 0
M Lutheri firma vineerilõikepink. 1884. Eesti Ajaloomuuseum tootmiseks. Esimese lõikepingi tehniline lahendus pärines Christion W. Lutherilt ja teostus Georg Habermannilt. Lutherite vineerilõikamismasin oli konstrueeritud vastavalt eeskujudele, mida Christian Ameerikas ringi reisides oli näinud ja mida ta edasi arendas. Lutherite rotatsioonimeetodil töötav vineerilõikur on praegu Eesti Ajaloomuuseumis hoiul. See vineerilõikamismasin võimaldas A.M Lutheri vabrikul hakata efektiivsemalt tootma vineerist toolipõhjasid. Nende välja mõeldud tehnoloogiat on tulevikus hakatud ehituses kasutama vineeri paremaks töötlemiseks. Üks A.M Lutheri tähtsaim panus vineeri tehnoloogia arengusse oli veekindla liimi leiutamine ja selle patenteerimine 19. sajandi viimasel kümnendil. Selle leiutajaks oli keemiku haridusega Oscar Paulsen. Legendi järgi olevat ta kontrollinud liimi õiget koostist maitsmise teel
Suurem osa oskustöölistest olid lätlased. Peale ettevõtte kuue osaniku oli ametis veel kolm abitöölist. Väikesi 5 - 200-grammiseid pudeleid, müüdi Tallinna ja Tartu eraapteekidele. Toormaterjaliks kasutati klaasipuru, mida hangiti Tartust ja Meleskist, naftat veeti lotjadega Tartust, metsamaterjali ja liiva oli külluses kohapeal. Vabrik sai tegutseda ainult 3 kuud, siis suleti. Nähtavasti kartsid Tallinna ja Tartu mõjukad töösturid sellest väikeettevõttest endale konkurenti. Vabrikul oli suur savist korsten, mis ulatus tihti luhale laskuvast udust kõrgemale. Kord olevat vabriku peaosanik naljatamisi selle udu ja korstna kohta lausunud: "London mis London!" Sellest peale jäänudki vabrikule ja talule suure linna nimi. Ettevõtja "Lorupi"-periood Uue tõusu alguseks võibki pidada 1924. aastat, mil osaühisus rentis vabriku noorele ja ettevõtlikule Johannes Lorupile, keda võib pidada moodsa klaasitööstuse rajajaks Eestis.
Rakk on kõige väiksem elu üksus Rakk on üks vabrik ja seal toodetakse asju, autod, pesumasinad. Vabriku ümber on aed ja seal on ka kontrollputka.(membraan). Vesi liigub kontrollputka juurest sisse-välja kontrollitult Keskel asub direktor ja ütleb, mida vabrik teeb jne jne.(tuum). Dna teab mida teha. Know how jne. tema käes on kogu informatsioon, see on kõigis meie rakkudes. DNAl on eraldi membraan ümber . sekretär(RNA) vahendab infot, käib sisse-välja. Toob infot. Vabrikul on vaja energiat.(mitokonder) toodab raku jaoks energia. Jäätmejaam (lüsosoom). Ladu ja logistika (Golgi kompleks) ja (tsütoplasmavõrgustik) Edasi-tagasi liikumine. Töölised on valgud. Ribosoom (pannakse valk kokku). Walla. Tehas töötab idekalt. Taimerakk!!!! EKSAMIL!!! 1) Taimel on kloroplastid ja seal toimub fotosüntees.!!!!!!! 2) Vakuool (hoida varuaineid, vett, jääkaineid jne) 3) Taimel on rakukest, mis kooseb tselluloosist, tal on vaja püsti seista, tal on tuge vaja
ise alla kõigile arvetele, mis firmast raha välja viivad. Numbrite lugemist õppis Cardin juba Teise maailmasõja ajal, töötades Prantsuse Punase Risti ametnikuna. 1956. aastal küsis Cardin (esialgu põhiliselt iseendalt): miks piirata kunstnikunime kandvate rõivaste turgu käputäie naistega, kes suudavad ühe kleidi eest maksta 300 naela või rohkem? Miks mitte kinnitada sedasama silti valmisrõivastele ja anda vabrikul litsents nende valmistamiseks? Selle tookord hullumeelseks peetud ideega püüdis võlgades Cardin päästa oma moemaja hukkumisest. Ja ta oli edukas: lisaks valmisriietele müüakse Pierre Cardini kaubamärgi all enam-vähem kõike, alates rõivastest ja lõpetades köögikappidega. 1959.aastal visati Pierre Cardin oma tegevuse eest välja 23 kuulsama Pariisi moemaja ühendavast Chambre Syndicale`ist. Eimõistetud kuidas saab kunstnik hävitada oma nime, tehes rõivaid tänava jaoks
· --------------------- · nüüd hakatakse rääkima Madeleine'st (mees) · ühte väikelinna tuleb mees, kellest keegi midagi ei teadnud; tal oli väike kapital · sellel linnal läheb majanduslikult halvast; sealses vabrikus(peamine tööandja) ei lähe hästi · sel mehel on väga hea idee: ta läheb vabrikusse tööle, kus ta vahetab ühte tootmiskomponenti tootmien läks odavamaks, inimesed said rohkem palka · vabrikul hakkas minema väga hästi lõpuks ostis härra Madeleine vabriku ära · alguses suhtuti temasse umbusklikult ja arvati, et ta mõtleb ainult enda peale · kõiki pani imestama, et ta hoolitses ka teiste eest(oma kuludega): ehitas haigla, kaks kooli, lõi asutuse, kus saavad abi vanad ja haiged töölised hakkas tegelema linna sotsiaalpoolega · hakati mõtlema selle, peale, et mees on äkki auahne: talle pakuti teenete eest ordenit, aga mees ütles sellest ära
Peter Behrens - AEG turbiinivabrik, modernismi stardipunktiks nimetatakse. Suured ilusad raudbetoon võlvid. Võttis tehase ruumiliseks eeskujuks farmi, andmaks vabrikutööle tagasi põllumajandusele omast ühise eesmärgistatuse tunnetust. Walter Gropius + Adolf Meyer *Fabuse Kingaliistuvabrik rõhutati nurki kuid mitte kivi vaid nüüd juba klaasiga. Hakati rõhutama rohkem klaasi. *Werkbundi näidisvabrik 1914 (hoone ise pole nii huvitav kuid siin on näha vabrikul klaasi) Nurkade rõhutamine oli omamoodi omane. Klaasist trepikojad keerdtrepi ümber, plaaniliselt pole midagi erilist aga klaasiga kaetud tellishoone Werkbundi näidisvabrik. Adolf Loos - Brnos sündinud. Ainult kurjad ja allakäinud inimesed tätoveerivad ennast Hooned skulptuursed ja kastid. Looming on ??? Ornament kui kuritegu. Pilkas Henry van de Veldet ja Joseph Maria Olbrichi. "Surmahoobi andis Loos ornamendile väitega, et see ei
annaabi.ee 
