monarhiale · Kaotati ilma väljaostuta feodaalide isiklikud ees- õigused ja talupoegade kohustused; · Kiriku maade võõrandamine; · 26. august 1789. aastal võttis Asutav kogu vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" ; · 1790. aastal viidi läbi administratiivreform; · 1791. a võeti vastu Le Chapelier´i seadus; · 1791. a septembris võeti vastu konstitutsioon; · 1. oktoober 1791 tuli kokku Seadusandlik Kogu Kuninga kukutamine ja vabriik · 10. august 1792 puhkes uus rahvaülestõus; · 21.septembril tuli kokku Rahvuskonvent; · Kaotati kuninga võim; · Louis XVI hukati 21.jaanuaril 1793. a ; · Parempoolsed zirondiinid, · vasakpoolsed - jakobiinid · 1793. a mais kehtestati vilja, jahu ja leiva maksimum- hind; Louis XVI hukkamine Jakobiinide diktatuur · 1973. a aprillis loodi Rahvapäästekomitee; · Tähtsal kohal kõikide feodaalkohustuste kaotamine; · Juunis 1793
Need paljud uuendused on kasutusel veel tänapäevalgi. Mõnel pool rohkem ja mõnel pool vähem. Tänu revolutsiooni aegsetele uuendustele on säilinud palju Prantsusmaa ajalugu. Prantsuse revolutsioon- 1789-1799 I etapp: 1789 absoluutne monarhia(rojalistid) ->konstit.monarhia(1791PS.) rojalistid ja enamus 3.seisusest toetasid. 1791 konst.monarhia->1792 vabariik, monarhia langes (zirondiinid-parempoolsed-3.seisuse jõukam osa) II etapp: vabariik(zirondiinid)->1793 vabriik(jakobiinid-3s.vaesem osa, vasakp.) III etapp: 1793(j)vabariik ->vabariik(radik.jakobiinid e. tebetistid-3s vaesem osa-varajased sotsialistid) 1793 vabariik(j)->1794 vabariik(mõõdukad jakobiinid-on rikastunud revolutsiooni käigus) IV etapp: 1794 vabariik(j)->1794 9.termidoori riigipööre-jakobiinid hukatakse. Vabariik jääb püsima (direktoorium-võimule 5.direktorit) 1794 vabariik(D)->1799, 18.primääri riigipööre. Vabariik jääb püsima(konsulaat-3konsulit). Revolutsioon läbi
moodustasid kokkupannes Eesti lipu. Nii läks kõik omasoodu, kuni varsti ei näinud ühtegi koosviibimist ilma rahvusvärvideta. Lipp näitas selget soovi omada enda riiki ja vabaneda võõrvõimu alt. 8. mail 1990. aastal kell 11.23 sai Eesti Vabariik tagasi oma riiklikud sümbolid ning siit oli vaid väike samm päris oma riigini. 1991. aasta 20. augustil ennistati lippude lehvides sõltumatu Eesti Vabriik. Lipulugu näivat taasiseseisvumisega saanud suurepärase lõpu, kuid ometi ootab ees veel üks üllatus. Esimese Eesti rahvuslipu saatus oli siiani teadmata. Selle suutis juuraüliõpilane Karl Aun 1943. aastal peita oma Läänemardi kodutalu korstnajala alla. Lipp oli pandud teraskasti ja keevitaja ütles, et kast peab vastu ainult kümme aastat. Saladust hoiti hoiti kiivalt aastakümneid. 1991. aasta 26. detsembril alustati korstnajala juures kaevetöödega ning kell 16
Vabastati Tartu, Narva. Pärast Paju lahingut hõivati ülioluline raudteesõlm Valga, enamlased löödi välja ka Võrust. Peagi oli Eesti võõrvõimudest puhastatud. Punaarmee alustas veebruari keskel uusi katseid Eesti vallutamiseks. Kolm kuud väldanud lahingutes jäi peremeheks siiski Rahvavägi. Laidoner otsustas lahingutegevuse viia Vene ja Läti territooriumile. Kavatsus viidi ellu 1919. aasta mais. Rahvavägi vallutas Pihkva. Punaarmee sunniti põgenema, hävis Läti Nõukogude Vabriik. Landeswehr´i sõda 1918. aasta lõpul kuulutati välja Läti Vabariik. Läti kaitsejõudud: Balti Landeswehr (baltisakslastest), Rauddiviis (saksa vabatahtlikest). Saksa vägede juht oli kindral Rüdiger von der Goltz. Loodeti sõlmida Vene-Saksa sõjaline liit Antandi riikide vastu. Lätis korraldati riigipööre. 1919. aasta juunis toimusid Võnnu lähedal esimesed kokkupõrked. Sakslasi saatis edu ning nad vallutasid Võnnu linna.
· Vahetati vange · Nõukogude Venemaa lubas eestlastel repatrieeruda · Eesti lubas desarmeerida valgekindrali Judenitsi armee Tartu rahulepingu sisu · Kaubanduse arendamise kokkulepe · Venemaa andis Eesti riigile meie territooriumile jäänud ettevõtted ja sadamatesse jäänud laevad · Nõukogude Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist õigustest Eesti üle Kuld saabub Eestisse Eesti Vabriik · 1920. aastal algas Eesti Vabariigi tegelik ülesehitamine. Eestist sai demokraatlik parlamentaarne Vabariik. · Põhiseaduse võttis ASUTAV KOGU vastu 1920. a. 15. juunil. 1920. aasta põhiseadus · Parlamentaarne vabariik · 3. a. valitav ühekojaline Riigikogu; 100 liiget · Rahvaalgatus (25 000) ja rahvahääletus · Valitsus koosneb riigivanemast ja ministritest · Valitsus ja riigivanem alluvad Riigikogule ja peavad Riigikogu vastava avalduse korral ametist lahkuma.
Mõneks ajaks kehtestati majandus embargo NLi suhtes. 1982 - Suurbritannia ja Argentiina vahel puhkes lühiajaline sõjategevus Faulklandi ehk Maldiivi saarte pärast. Sel aastal hõivasid Argentiina väed saared, mis olid juba 1833. aastast Briti valduses. Suurbritannia saatis Atlandi lõunaosasse tugeva laevastiku ning lõi mõne ajaga Argentiina väed Faulklandilt minema. Suurbritannia inimekaotused olid väikesed - 10 meest. 4.5 PRANTSUSMAA IV vabriik 1946-1958. Parlamentaarne vabariik, kuid see ei meeldinud de Gaulile. 1958 algas Alzeerias mäss. 1958 - võeti vastu uus konstitutsioon. Alguse sai Prantsuse V vabariik. Võimule tuli de Gaule. Presidentaalne Vabariik. 4.6 AMEERIKA ÜHENDRIIGID (1945-1993) 1920ndad - majanduses individualism. Riik ei sekkunud. Puudus sotsiaalkindlustus süsteem. Ajajärku nimetati Prosperity ehk õitsengu aeg. 39
annaabi.ee 
