a., mil enamus Pr. kolooniaid iseseisvus. 1959.a. pakkus de Gaulle Alzeeriale enesemääramisõigust. Selle peale hakkasid eurooplastest elanikud tema vastu mässama 1960.a. Barrikaadide nädal, mis kukkus aga läbi. Kui referendum kiitis enesemääramise heaks, siis läksid Prantsuse Alzeeria pooldajad põranda alla ja moodustasid vastupanuorganisatsiooni OAS. 18. märts 1962 kirjutati alla Eviani kokkulepped, millega Alzeeria iseseisvus (Alzeeria Rahvusliku Vabastusrinde ja Pr. Vabariigi vahel). - 1960.aasta oli Aafrika aasta - vabanes suurema osa Aafrika kesk- ja idaosa riike. Siis vabanesid ka Kariibi mere maad. - 70-aastate peaprobleemiks sai Portugali kolooniate küsimus - Angoola, Mosambiik, Kap Verde ja Guinea-Bissau - vabanesid alles peale diktatuuri langemist Portugalis 1975.Rodeesia sai iseseisvuse 1980.aastal - nimetati Zimbabweks. - Nüüd on jäänud kolooniatena alles vaid mõned saared, peamiselt Vaiksel ookeanil ja Kariibi meres. Näiteks
kukutamisele, alustasid hiinlased 1979 karistussõda Vietnami vastu, kuid sõja iseloom oli 10 pigem lokaalne, kuna hiinlastel õnnestus Põhja-Vietnami mägisel maastikul edasi tungida vaid kuni 30 km. Perestroika jõudis Vietnamisse aastal 1986 Hiina eeskujul toimivate majandusreformide (doi moi) näol. Vietnami sõja tulemused · 27. jaanuar 1973 - sõlmitakse rahuleping USA, Põhja-Vietnami, Lõuna-Vietnami ja Rahvusliku Vabastusrinde (Viet Cong) ja Põhja-Vietnami vahel. USA nõustub 60 päeva jooksul kõik väed välja tõmbama, Põhja-Vietnam nõustub kohese relvarahuga ja 60 päeva jooksul vabastama USA sõjavangid. 150000 Põhja- Vietnami sõjaväelast jääb Lõuna-Vietnami. Henry Kissinger saab selle eest Nobeli Rahupreemia. · 19. juuni 1973 - USA Kongress võtab vastu otsuse, mis keelab edaspidise sõjalise sekkumise Kagu-Aasias. · 2
Diemi väed tapsid Lõuna- Vietnami jäänud Viet Minhi sõdureid ning see õhtus aina enam Ho Chi Minhi Vietname ühendama. Ameeriklased aga ei saanud lasta oma satelliitriigil langeda ning sellega oli tee uue sõjani alanud. 3. Teel uue sõjani 1960.a. dets.-s loodi Lõuna Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne, mille etteotsa said kommunistid, kuulutades oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ning Põhja-Vietnamiga ühinemise. Vabastusrinde pooldajaid ehk punapartisane hakati nimetama vietkongideks. Alguse sai partisanisõda, et ühendada kaht Vietnami riiki. 1963. aastaks oli ameeriklastele selge, et Vietkong on sõda Lõuna-Vietnamis võitmas. President Diem oli oma väed halvanud, käskides neil suuri inimkaotusi vältida. Seega oli Lõuna-Vietnami juhid rohkem huvitatud võimul püsimisest kui võidu saavutamisest. Nii tõestati ka Ühendriikidele, et Lõuna-Vietnami
konverentsil kokku Vietnami pooleksjagamises ning jaotusjooneks jäi 17. laiuskraad · USA upitas Lõuna-Vietnami presidendiks Ngo Dinh Diemi, kes oli katoliiklane, enamus lõunavietnamlastest aga olid budistid. Tal puudus rahva hulgas igasugune toetus. · 1960. a. lõpus loodi Lõuna-Vietnamis Rahvuslik Vabastusrinne, mille etteotsa said kommunistid ja kuulutas oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ja Põhja-Vietnamiga ühinemise. Vabastusrinde pooldajaid hakati lääneriikides nimetama vietkong`ideks · USA suhtumist iseloomustab doominoteooria · 1954-1961 tegi USA panuse Saigoni armee relvastamisele ja sõdurite väljaõppele · 1963 läks kommunistlik Vabastusarmee suurele pealetungile ja juba samal aastal oli pool riigi territooriumist kommunistide kontrolli all. Samal ajal alustasid USA väed Põhja-Vietnami pommitamist
Pärast Indo-Hiina sõja lõppu võttis Põhja-Vietnami valitsus kursi sotsialismi ülesehitamisele ning tihedale koostööle Moskvaga. 1957 a. algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja-Vietnami valitsus. 1960.a. dets.-s loodi Lõuna Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne, mille etteotsa said kommunistid, kuulutades oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ning Põhja-Vietnamiga ühinemise. Vabastusrinde pooldajaid e. punapartisane hakati nimetama vietkongideks. USA huvi selle regiooni vastu iseloomustas president Eisenhoweri doominoteooria, mille järgi ühe Indo-Hiina riigi kaotamine tooks kaasa ka teiste alade loovutamise Nõukogude Liidu mõjusfääri. USA sõjaline kohalolek kasvab, 1963 a.-l piirkonnas umbes 16 00 USA sõjaväelast. Sisside vastu saadeti lennukeid ning eriüksusi. Lõuna-Vietnamis käis partisanisõda.
annaabi.ee 
