Infiltratsioon Õhulekked (l/s) 11,76 Hinf (W/K) 14,18 Ventilatsiooni erisoojuskadu II sisekliima klass (0,42 l/s*m2) L(l/s) 112,35 112,35 l/s = 0,11235 m3/s Hvent (W/K) 27,10 H Summa (W/K) 304,16 Vabasoojuse määramine mõõt kasutusaeg Inimestelt 2,00 0,60 Elektriseadmetelt 2,40 0,60 Elektrivalgustus 8,00 0,10 Vabasoojus kokku 267,50 m2 (W) Päikesest tulev vabasoojus
Vastavas metoodikas on soovitatud olemasolevate hoonete kütteenergiatarbe hindamisel aluseks võtta selleks 17 ºC ehk kraadpäevadena väljendatuna 4220 °C⋅ d. Hindamaks aga kütteperioodi tuleks alusel võtta kütteperioodi kraadpäevad. Alljärgnevalt on kirjeldatud arvutuslike kraadpäevade leidmiseks vajalikke kalkulatsioone. t B = t s - Δt vs (1) tB – tasakaalutemperatuur, °C ts – hoone keskmine siseõhutemperatuur, °C Δt vs – temperatuuri tõus vabasoojuse arvelt Ülaltoodud valemist ilmneb, et oluline komponent hoone tasakaalutemperatuuri leidmisel on vaba soojusel, mis sõltub hoone sisemistest soojuseraldustest peamiselt: inimeste , elektrivalgustuse, elektriseadmete ja aknast siseneva päikese soojuseraldustest (valem 3). Mida suurem on hoone erisoojuskadu seda väiksem on ka temperatuuri tõus vaba soojuse arvelt (valem 2). Δt vs = Φ vs / H (2)
2 H, W/K 89.5 W/K Välispiirete keskmine soojusläbivus H / A vp 0.2 Vabasoojuse temp. 3.0 °C Qvs/ H Hoone köetav pind Aköetav, m2 72.3 Qvs 269.1 W Keksmine vabasoojuseraldus ruumis, W
) ja teatud vertikaalsuunaline temperatuuri kasv. Kogu hoone aastase soojustarbimise arvutamisel ei tohi vabasoojust topelt arvestada, so. soojustagastiga kätte saadavat vabasoojust ei saa arvesse võtta kütte aastase soojustarbimise arvutamisel, mistõttu tuleks lähtuda kõrgemast kütte tasakaalu temperatuurist. Tänapäevaste soojustagastite kõrge kasutegur võib ahvatleda kalorifeerist loobuma. Kalorifeerist loobumine kaasneb ruumides vabasoojuse ja/või ruumi küttesüsteemi üledimensioneerimise puudumise korral ettenähtust madalam ruumiõhu temperatuur. Näiteks, kui on eeldatud, et väljatõmbe õhu temperatuur on 23 oC ja sissepuhkeõhu temperatuur 18 oC ning hetkeline kasutegur 0,85, siis välisõhu temperatuuri 10 oC korral kujuneks temperatuuriks pärast tagastit tpt=tvõ+t*(tvt-tvõ) = - 10 + 0,85*(23-(-)10)= 18,1> 18 oC Juhul, kui vabasoojust ei eraldu, on tegelik ventilatsiooni väljatõmbeõhu
1.5. Hoone soojuskadude leidmine ruumide kaupa, sealhulgas hoone küttevõimsus Vaata tabel 2. Q=∑ H −∆ t∗10−3 (7) 1.6. Hoone aastane kütteenergiakulu kraadpäevade alusel Hoone aastane kütteenergiakulu kraadpäevade alusel (S) sõltub tasakaalutemperatuurist, mis omakorda sõltub vabasoojuse temperatuuri tõusust. Kraadpäevad on saadud Kredexi kodulehelt. Aastane kütteenergia vajadus: ∆tvs=(ΣФvs*0,7)/ ΣH (8) Tb=ts-∆tvs (9) 6 ∆tvs=481/86,27=5,58(°C)
olulisust ehitise kui terviku juures. 52 26 SOOJUSKAO HINDAMINE ARVUTUSTEGA Soojusvool läbi piirdetarindi osade sõltub nende pindalast A (m2), soojusläbikande tegurist U (W/m2*K) Soojusülekanne läbi massiivsete seinte on aeglane, läbi akende ja läbi piirdetarindi lekkiva õhuga aga kiire (iga välistemperatuuri või vabasoojuse muutus mõjutab soojuskadu peaaegu hetkeliselt). Soojuse kadu soojusülekandega = U*A (t2-t1) Soojuse kadu infiltratsiooniga = L*p*c(t2-t1) Vabasoojuse mõju tasakaaluolekus (t2-t1)=Fvs/(U*A + L*p*c) _________________________________________________ *TÄHISED: U-soojusläbikande tegur, A piirde pind (m2), L õhuvool läbi piirdetarindi (m3/s); P-õhu tihedus (kg/m3); c-õhu erisoojus (KJ/(Kg*K)), T2-
Nende aluseks võetakse temp 17 kraadi. Tasakaalu tempi all mõistetakse arvestuslikku sisetemp-i. 1 kraadpäev väljendab 1 kraadi erinevust arvestusliku sisetemp- i(tasakaalu temp) ja ööpäeva(24h) keskmise välisõhu temp-i vahet. Kui ntx on keskmine 2 kraadi siis 24h perioodi kraadipäevade arv 17 - 2 =15 oCd (kraadpäeva). Osa kaetaks ära vabasoojusega ehk ruumis olevate soojus eraldustega. 5 kordse tüüpelamu soojusliku analüüs on näidanud et tõuseb 3-4 kraadi tuleb juurde vabasoojuse arvel. Kuni 17 kraadini peab katma küte ja ülejäänud katab vabasoojus arvel. Eesti kraadpäevad ja hoonete soojuskasutus. Kraadpäevade kasutajateks on meil hoonete energia audiitorid, projekteerijad, hoonete valdajad, haldurid ja kinnisvara firmad. On vajalikud hoonete ligikaudseks soojus vajaduse määramiseks samuti ka tegelikult tarbitud soojuse ja samuti tegelikult tarbitud kütuse võrdlevaks analüüsiks erineva väliskliimaga aastatel. Oluline tähtsus on neil
11.2.1.1 Energiaarvutused Vältimaks hoonete kasutuse mõju energiatõhususe hindamisele, on energiaarvutused tehtud hoonete standardkasutusel ja ühtse arvutusmetoodika alusel. Kõnesolevas uuringus on puidust korterelamute energiatõhususe analüüsil kasutatud VV. määruse nr. 258 (RT I 2007, 72, 445) „Energiatõhususe miinimumnõuded“ arvutuse aluseid. Nimetatud määruses on esitatud hoonete standardkasutus koos hoone ja tehnosüsteemide kasutus- ja käiduaegade ning vabasoojuse lähteandmed. Energiatõhususe analüüsimisel on tüüpelamud modelleeritud dünaamilise simulatsiooniprogrammi IDA ICE 4.0 abil. Nimetatud arvutusprogramm vastab määruses toodud valideeritud tarkvarale esitatud nõuetele. Energiaarvutused on tehtud kahes etapis. Esimeses etapis valideeritakse mudelid mõõdetud sisekliima ja energiatarbimise andmete järgi. Valideerimise aluseks on arvutusmudelite koostamisel kasutatud näidishoonete omanikelt saadud energiatarbimiste andmeid
annaabi.ee 
