Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vabasadam" - 5 õppematerjali

Läti
5
doc

Läti

Kui liivlasi on säilinud vaid paarsada inimest, siis lätlased moodustavad 58,8% elanikest (2005). Suuremad vähemused on venelased (27,3%), valgevenelased (3,7%), ukrainlased (2,5%) ja poolakad (2,4%). Läti rahvaarv väheneb alates 1990ndate algusest negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu. Suuremad religioossed rühmad on katoliiklased, luterlased ja õigeusklikud. Väiksemad usurühmad on judaistid, muslimid ja uuspaganad (Dievturba). 10 suuremat sadamat, suurim on Ventspilsi vabasadam. Aprillis 2007 kuulutati kõrge inflatsioonitaseme tõttu välja inflatsioonivastane plaan. Inflatsioonitase oli 2007. aasta juulis 9,5% ja 2007. aasta augustis 10,1%, mis oli viimase 10 aasta kõrgeim. Augustis tõusid tubaka, kütte ja majutuse hinnad. Läti keskmine palk oli 2007. aasta teises kvartalis 8741 Eesti krooni kuus (kasv 2006. aasta teise kvartaliga võrreldes 33,4%). Ülekaalus on toiduainetööstus. Inimene sai Läti territooriumile ilmuda pärast jääaja lõppu

Geograafia → Geograafia
34 allalaadimist
Malta transport ja turism 3-osa
6
docx

Malta transport ja turism 3. osa

Küll aga oli toimiv rongiliiklus aastatel 1883-1931, mis ühendas pealinna Vallettat vana pealinna Mdinaga, kuna see ei tasunud enam ennast ära, siis otsustati see sulgeda. Sadamad Kuna Malta on asub keset merd, siis on seal laevandus hästi arenenud. 2002 aastal sõitis Malta lipu all 3143 laeva. Maltas on 3 looduslikku sadamat: Grand Harbour, mis asub Vallettast idas. Marsamxett, mis asub Valletast läänes ning on mõeldud eelkõige jahtidele. Kaubalaevade jaoks on Marsaxloki sadam, see vabasadam on stabiilselt arenenud alates 1988ndast aastast, kui see avati. Marsaxloki sadamast on saanud tähtsaim kaubalaevade sadam Vahemeres. Malta ja Gozo vahel sõidab ka praam. Lennujaamad Maltas on üks lennujaam Luqa, mis asub 6 km eemal pealinnast Vallettast. Lennuühendus on 38 eri riigiga nii Euroopa, Ameerika kui ka Lähis-Idaga. Kaart Malta transpordi kohta. Turism Turismindus hakkas Maltas arenama juba 1950ndatel. Turism on Malta peamine

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Läti - tutvustus
2
odt

Läti - tutvustus

lätlased moodustavad 58,8% rahvastikust. Suuremad vähemused on venelased (27,3%), valgevenelased (3,7%), ukrainlased (2,5%) ja poolakad (2,4%). Läti rahvaarv väheneb negatiivse iibe ja väljarände tõttu alates 1990 aastate algusest. Suuremad religioossed rühmad on katoliiklased, luterlased ja õigeusulised. Väiksemad usurühmad on judaistid, muslimid ja uuspaganad. Majanduses on ülekaalus toiduainetööstus. 10 suuremat sadamat, suurim on Ventspilsi vabasadam. Aprillis 2007 kuulutati kõrge inflatsioonitaseme tõttu välja inflatsioonivastane plaan. Inflatsioonitase oli 2007 juulis 9,5% ja augustis 10,1%, mis on viimase 10 aasta kõrgeim. Augustis tõusid tubaka, majutuse ja kütte hinnad. Läti keskmine palk oli 2007. aasta teises kvartalis 8741 Eesti krooni kuus (kasv 2006. aasta teise kvartaliga võrreldes (33,4%). Inimene sai Läti territooriumile ilmuda pärast jääaja lõppu. Kui jää 13 kuni 14 000 aastat tagasi

Geograafia → Geograafia
50 allalaadimist
Malta Vabariik
14
docx

Malta Vabariik

Küll aga oli toimiv rongiliiklus aastatel 1883-1931, mis ühendas pealinna Vallettat vana pealinna Mdinaga, kuna see ei tasunud enam ennast ära, siis otsustati see sulgeda. Kuna Malta on asub keset merd, siis on seal laevandus hästi arenenud. 2002 aastal sõitis Malta lipu all 3143 laeva. Maltas on 3 looduslikku sadamat: Grand Harbour, mis asub Vallettast idas. Marsamxett, mis asub Valletast läänes ning on mõeldud eelkõige jahtidele Kaubalaevade jaoks on Marsaxloki sadama .See vabasadam on stabiilselt arenenud alates 1988ndast aastast, kui see avati. Marsaxloki sadamast on saanud tähtsaim kaubalaevade sadam Vahemeres. Malta ja Gozo vahel sõidab ka praam. Maltas on üks lennujaam Luqa, mis asub 6 km eemal pealinnast Vallettast. Lennuühendus on 38 eri riigiga nii Euroopa, Ameerika kui ka Lähis-Idaga. Turism 12 Turismindus hakkas Maltas arenama

Geograafia → Geograafia
29 allalaadimist
Meretranspordi geograafia
15
doc

Meretranspordi geograafia

Kuna Vahemeres ületab auramine sademetest ja jõgedest saadava vee hulga, voo- lab väina pindmises osas sinna vett Atlandi ookeanist, kusjuures vooluhulgalt võrdub see kogus umbes 10 Volga jõega. Idasuunalise pinnahoovuse kiiruseks on 2,7 sõlme, põhjahoovus on läänesuunaline, tõus kuni 3,8 meetrit. Väina põhjarannikul, Gibraltari kalju jalamil, paikneb Briti mereväebaas (Gibraltari merekindlus) ja tähtsa bunkerdusbaasiga vabasadam. Merekitsuse ääres asuvad Algecirase, Ceuta ja Tangeri sadam. Gibraltari väin on elava liiklusega mereristmik, mis seob omavahel paljusid maa- ilma riike. Ühtlasi on ta ka ainukeseks Atlandi oookeani ja Vahemerd ühendavaks veeteeks. Eriti elavnes liiklus läbi Gibraltari Suessi kanali käikulaskmisega, mllega avanes lühim meretee Lääne ­ Euroopa ja Pärsia lahe, Ida ­ Aafrika, India, Hiina ning Kaug ­ Ida vahel

Merendus → Meretranspordi geograafia
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun