3. Laeva püstuvus oleva vedeliku ruumiline kuju, paigutub ümber laeva raskuskese, mis mõjutab püstuvust. Vedellasti (kütuse, pesu- ja joogivee, õlide, aga ka ballasti) vabapindade mõju on oluliselt negatiivsema mõjuga algpüstuvusele. Tabel 3.1 arvestab seda parandusmomendiga Mvp , mis avaldub valemiga: M = i , vp v x kus ix keskinertsimoment vedeliku vabapinnast mahuti x telje suhtes [m4] , v vedeliku tihedus mahutis [t/m3] . Püstuvus Informatsioonis on arvutatud kõigi varude ja ballasti mahutite keskinertsimomendid sõltuvalt vedeliku tihedusest (iga keskmahuti ja iga tüürpoordi ning pakpoordi mahuti paari kohta). Iga mahuti vedeliku (masuut, DK jm.) jaoks on arvutatud suurim parandusmoment. Metatsentri kõrguse muutus mahutis tekkivast vabapinnast arvutatakse valemitega:
tasandi pindala ja selle kese. Kaldtasandi puhul tuleb võtta iseloomustamiseks kasutusele erinevad pinnamomendid. 0 0 0 z H CP h a . Joon. 1.1 Kui vedelikus oleva tasandi osapindala ehk elementaarpindala a sügavus on z vedeliku vabapinnast 0 0, siis h = z sin . Jõud osapindalale Pa = gah = gazsin . Jõud kogu tasandile PA = g sin ( a1 z1 + a 2 z 2 + ... + a n z n ) = g sin az . Jõumoment teljelt 0 0: Jõumoment osapindalale MPa = z gazsin = gaz2sin. Jõumoment kogu tasandile MPA = PA z = g sin (a1 z12 + a 2 z 22 + ... +a n z n2 ) = g sin az 2 . Füüsikast on teada, et jõumoment jagatud jõuga määrab rõhukeskme, seega
mõjub ainult raskuskiirendus: ax=ay=0; az=-g. Siis -g dz=0, dz=0 ning z=const. Järelikult on absoluutse tasakaalu korral kõik vedelikus olevad rõhtsad pinnad samarõhupinnad. Üks neist on vabapind, s.o. vedeliku ja gaasilise keskkonna eralduspind. Hüdrostaatika põhivõrrand => , kus p0- vabapinnale mõjuv rõhk z0- vabapinna kõrgus. Punktis mis paikneb h=z0-z sügavusel vabapinnast valitseb rõhk p=p0+g(z0-z). Hüdrostaatika põhivõrrandi rakendusvorm: 1.7 Pascali seadus. Ülerõhk ja vaakum. Pascali seadus tasakaalus oleva vedeliku rõhu muutus mis tahes vedeliku punkti kandub muutumatuna edasi igasse vedeliku punkti. Pascali seadusel põhinevad mitemed hüdrostaatilised masinad, näiteks hüdropress. , Kui hüdrostaatika põhivõrrandis rõhk vabapinnale p0 võrdub õhurõhuga põ, siis saab arvutada absoluutrõhu, s.t rõhu,
ühendatud peenikeses ja jämedas torus erinev). k ü lla s tu m a ta p in n a s k ü lla s tu n u d p in n a s õhk vesi vesi p in n a s e o s a k e s e d Joonis 4.1. Küllastunud ja küllastumata (niiskuse mõttes) pinnasekihid. Küllastunud kihi ülemist piiri nimetatakse põhjavee vabapinnaks (water table) ning seal on hüdrostaatiline rõhk võrdne õhurõhuga. Vabapinnast allpool, esimese suhteliselt vettpidava kihini on surveta ehk vabapinnaline põhjavesi, mida nimetatakse pinnaseveeks. Seega pinnasevesi on kõige ülemine põhjavee kiht, mis on aktiivselt haaratud veeringesse. Inglise keeles terminit “pinnasevesi” ei eristata ning selle asemel öeldakse groundwater in active zone. Sademete väikse intensiivsuse korral läheb vesi otse pinnasesse ja suurendab tema niiskust. See imbub omakorda pinnasevette ning toidab pinnasevee äravoolu
= 10-5 bar = 7,5 10 -3 mmHg = 1,02 *10-4 m H2O . Rõhku ( nii ülerõhku kui vaakumit ) mõõdetakse vedelikusamba kõrguse või rõhu põhjustanud deformatsiooni kaudu. Esimest moodust kasutataks vedelikmanomeetrites ( piosomeetrites ,elavhõbedamanomeetrites või -vaakummeeris jt. ) , teist vedrumanomeetrites või -vaakummeetrites. Hüdrostaatika põhivõrrand ja selle rakendamine : Punktis M , mis paikneb h = z - x sügavusel vabapinnast , valitseb rõhk p= p+ g(z-z ) ehk p=p + gh. See on hüdrostaatika põhivõrrandi rakendusvorm . Nagu näha , määravad rõhu vedelikus rõhk p tema pinnal ning vedeliku samba avaldatav lisarõhk gh Hüdrostaatika põhivõrrandist on näha ,et vedeliku pinnale mõjuva rõhu p muutudes muutub niisamapalju ka rõhk p sügavusel h . Seda asjaolu üldistab Pascali seadus järgmiselt : rõhu muutus millises tahes vedeliku punktis kandub
annaabi.ee 
