Taastav (püstiv) õlg suurtel kreeninurkadel GZ = KN - KG × sin või GZ = GM × sin + MS Pikimetatsentriline kõrgus GM L = KM L - KG , kus KM L = KB + BM L ja BM L = I WPY / DISV 1 cm trimmimuutuse moment MTC = × BM L / 100 L Trimm t = ( XG - XB ) × / MTC Raskuskeskme põknihe yG = P × yg / , kus P on nihkunud või ümberpaigutatud lasti kaal ja yg on selle lasti raskuskeskme nihe põiki laeva Tasakaalustatud kreeninurk cos = GZ / yG KG tõus vabapindade arvel (vabapinnaparandus) GG1 = I fs / DISV , kus I fs on vabapinna inertsimoment Vigastatud laevaruumi üleujutus süvise suurenemine = l × b × T / ( AWPI - l × b ) , kus l on vigastatud ruumi pikkus, b selle laius, T on endine süvis ja AWPI on vigastamata veeliinipind.Võib väljendada ka järgmiselt: = v / ( AWPI - AWPD ) , kus AWPD on vigastatud veeliinipind.Uus mahukeskme abstsiss XB1 = ( XB × DISV - xb × v ) / ( DISV - v ) , kus xb
on negatiivse püstuvuse tekkimise oht , samuti laeva asendi ( kreeni ,trimmi keskmise süvise ) ning vabaparda minimaalse k6rguse kindlakstegemine: avariijärgset püstuvust saab hinnata üleujutud ruumide kohta saadud adnmete põhjal. Kui on alust oletada , et algpüstuvus on oluliselt vähenenud või muutunud negatiivseks , tuleb esmajoones asuda püstuvust taastama. Püstuvuse taastamisel tuleb kõige olulisemaks lugeda meetmeid , mis on suunatud suurte vee vabapindade likvideerimisele , sest needo n peamised negatiivse algpüstuvuse põhjustajad. Suured vavapinnad võivad tekkida siis ,kui kustutatakse tulekahju ülemistel tekkides või puruneb tuletõrjemagistraal , samuti võib neid põhjustada vesi , mis laeva kõikumisel sisse tungib läbi veeliinist kõrgemal olevate kerevigastuste. Kui neid pindu pole võimalik likvideerida vee üle parda pumpamisega , tuleb vesi lasta allpool olevatesse ruumidesse ,
Ta oli prantsuse insener, Bezier'I kõverate ja pindade looja n B ( t ) = ( n; i )Pi (1 - t ) t = P0 (1 - t ) n + (n;1) P1t (1 - t ) n -1 + ... + Pn t n , t [ 0,1] n -i i i =0 14.Mis on NURBS? NURB- Non-Uniform Rational B-spline Suurem B-spline üldistus kirjeldamaks peaaegu kõiki jooni ja kujusid Lubab sõlmpunkte mitteühtlaselt paigutada CAD süsteemis kasutatakse põhiliselt vabapindade kirjeldamiseks 15.Kirjeldada ruumis kõverate detailide tegemist CAD süsteemis Kõigepealt teha tasapinnale kujund, seejärel külgvaates teha teljele(detaili sümmeetriatelg) soovitud kõver, Tehtud kõverast teha EXTRUDED-i abil tasapind ja ebasobivad detailid TRIM-iga äralõigata 16.B-rep mudeli iseloomustus Solidite kujutamine pindade abil, kus on määratud maetrjali asukoht 3D objekti defineeritakse tippude(V1), servade(E1) ja pindadega(F1)
füüsilised mudelid Pideva teise tuletisega splainid: Selline kõver tagab, et etteantud sõlmpunktides on pidevad nii funktsioon ise kui ka tema esimene ja teine tuletis. Annab sileda pinna ja ja on sobiv aerodünaamiliste profiilide konstrueerimisel NURBS Non-uniform rational vasis spline. Suurem B-spline üldistus kirjeldamaks peaaegu kõiki jooni ja kujusid, lubab sõlmpunkte ebaühtlaselt paigutada, CAD süsteemides kasutatakse peamiselt vabapindade kirjeldamiseks. Paindlikkus ja täpsus lubab NURBS mudeleid kasutada paljude ,,downstream processide" juures Kõrgema infosisaldusega mudelid: Tolerantside mudel, Funktsionaalne mudel, Füüsikaline mudel Splaini kontrollpunktide ja järgu vaheline seos n järku kõveraid saab üldistada kontrollpunktide abil: mida suurem järk, seda rohkem kontrollpunkte Lusikat kujundavat pinda saab kirjeldada näiteks B-splinedega
teine tuletis: y(-)=y(+) y'(-)=y'(+) y''(-)=y''(+) Kuna selline kõver annab küllaltki sileda pinna on see sobilik kasutamiseks aerodünaamiliste profiilide konstrueerimisel. 19. Mis on NURBS? NURB = Non-Uniform Rational B-spline ·Suurem B-spline üldistus kirjeldamaks peaaegu kõiki jooni ja kujusid ·Lubab sõlmpunkte mitte-ühtlaselt paigutada ·CAD süsteemides kasutatakse NURBS'e peamiselt vabapindade kirjeldamiseks. ·Paindlikkus ja täpsus lubab NURBS mudeleid kasutada paljude "downstream process"de juures 20. Loetleda 3 kõrgema infosisaldusega mudelit. B-Rep; CSG; hübriidmudel 21. Splaini kontrollpunktide ja järgu vaheline seos. Kontrollpunktide ja järkude abil saab defineerida splaine. 22. Kuidas kirjeldada lusikat kujundavat pinda? Loodud on see kõverpindade abil? 23. Kuidas modelleerida tooli seljatoe toru? Nt flex käsuga 24. Tänapäevaste CAD süsteemide puudused.
kraadiste kaldenurkade või 30 kraadise külgkaldenurga ja üleujutusnurga ordinaatide vahel ei tohi olla alla 0,03 meeterradiaani - suuremate kui 30 kraadiste külgkaldenurkade juures peab püsutvusõla väärtus olema suurem kui 0,2 m - soovitavalt peaks püstvusõlg saaavutama suurima väärtuse külgkaldenurkadel üle 30°, kuid külgkaldenurkadel mitte alla 25° - algmetatsentri kõrgus GM0 koos vabapindade parandiga ei tohi olla alla 0,15 m. Kui tekilast ulatub tekiehitiste vahel poordist poordini ja lasti püsttoed jäävad paigale ka suurtel külgkaldenurkadel, võib laeva lipuriigi valitsus ülaltoodud kriteeriumid asendada järgmistega: - püstuvusõlgade kõvera ja külgkaldenurkade telje vahelise kujundi pindala 40o külgkaldenurgavõi üleujutusnurga ordinaadini, kui see on alla 40°, ei tohi olla alla 0,08 meeterradiaani
tükilast. Kuid kui vedellast täidab ainult osa mahutist ja on vabapind, siis on laeva kreeni puhul võimalus ümber paigutuda. Selle tulemusena muutub mahutis 28 3. Laeva püstuvus oleva vedeliku ruumiline kuju, paigutub ümber laeva raskuskese, mis mõjutab püstuvust. Vedellasti (kütuse, pesu- ja joogivee, õlide, aga ka ballasti) vabapindade mõju on oluliselt negatiivsema mõjuga algpüstuvusele. Tabel 3.1 arvestab seda parandusmomendiga Mvp , mis avaldub valemiga: M = i , vp v x kus ix keskinertsimoment vedeliku vabapinnast mahuti x telje suhtes [m4] , v vedeliku tihedus mahutis [t/m3] . Püstuvus Informatsioonis on arvutatud kõigi varude ja ballasti mahutite keskinertsimomendid sõltuvalt vedeliku tihedusest (iga keskmahuti ja iga
Tühi laev Meeskond, pagas Trümm nr.1 Tank 1, kütus Tank 3, vesi etatsentriline kõrgus ja trimm arvutatakse laeva teooriast tuntud valemite järgi. Lastitud laeva raskuskeskme kaugus põhitasandist ja keskkaarest arvutatakse valemite järgi: 58 KG =MZ/ Xg = MX/ Trimm arvutatakse valemi järgi d = (XG XB)/M1m kus M1m on moment, mis trimmib laeva 1 cm või 1 m võrra. Tingimata tuleb püstuvuse arvutamisel arvesse võtta metatsentrilise kõrguse vähenemist vabapindade mõjul. Iga tanki vabapinna mõju on antud laeva püstuvuse informatsioonis. Trimmi õiendamseks võib kasutada vastavaid valemeid vi laeva püstuvuse informatsioonis antud graafikuid. Ülaltoodud tabelit kasutades arvutatakse püstuvus ja trimm sihtsadamasse saabumisel. Püstuvuse arvutamiseks on vajalik teada iga lasti ja varude massikeskme koordinaate. Nende leidmiseks kasutatakse vastavaid epüüre vi mõõtkavas tehtud laeva pikiläbilõiget.
annaabi.ee 
