Võimalikud lisaküsimused eksamil 1. Mis on pardakõrgus ? 2. Mis on keskmine süvis? 3. Mis on vabaparras? 4. Kes määrab vabaparda kõrguse? 5. Kus asub tekijoon? 6. Mitu süviseskaalat on laeval? 7. Missugune on lastimärgijoonte paksus? 8. Missuguse laeva konstruktsioonielemendi läbib ahtriperpendikulaar? 9. Missugustest osadest koosneb laeva teoreetiline joonis? 10. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab mudelkaarte kuju? 11. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab veeliinide kuju? 12
avatekil sõidukeid või ohlikku lasti, laevade tootmisruumidesse, laevakoridoridesse jm. 41. Tankeri ehituse isepära Laeva keskosasa on lastiruumid. Pealisehitis on ahtris, kindlasti tuleb vältida ehitisi laeva keskosas, kus tekivad suured pinged, tankerid on tavalislet väga suured ja pikad mistõttu neil tekivad väga suured piged laeva keskosas. Umbreelinguid laeva keskosas ei leia, vaid on avatud reelingud, et vesi liiguks paremini tekilt ära. Tankeritel on lubatud madalam vabaparras ja sellega seotult peab olema käigutee laeva diametraaltasapinnas (catwalk) võimaldamaks ohutut liikumist laeva tekil. Vööris peab olema 7% laeva pikkuse ulatuses pakk, mis lubab madalamat pardakõrgust 42. Laeva osad (vt loeng 7) 43. Lastiluukide veekindluse saavutamine Lastiluuke peab pidevalt hooldama ja kontrollima. Tihendeid peab pidevalt puhastama ja kui tihendid tunduvad „väsinud“ peab need välja vahetama.
· Sellise ühtlustatud mõõtmise süsteemi alusel on võimalik laevu võrrelda. · Samade mõõtmete alusel määratakse võetakse laevadelt riiklikke- ja sadamamakse. · Suessi- ja Panama kanali administratsioonid ei tunnista rahvusvahelist mõõtesüsteemi ja annavad välja kumbki oma süsteemi järgi teostatud mõõtmistele põhinevad mõõtekirjad, mille alusel võtavad kanalimakse. Vabaparda märgistus Laevale määratakse vabaparras nii, et: · Lubatud täislasti korral jääks piisav ujuvusvaru · Peatekk oleks niisugusel kõrgusel, et oleks välditud lainetuses üleuhtumine 9. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Laevade ülevaatused, ülevaatuse liigid ja perioodilisus. Klassifikatsiooniühingud, laevade klassifitseerimine Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle · on laeva ning selle seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimine rahvusvahelistes
valmis saada enne praktika lõppu. Praktika ajal aruande tegemise eelis on kindlasti see, et kogu vajaminev info on kättesaadav ja kui midagi ei tea, siis saab juhendaja või teiste käest küsida. 5 Laeva andmed ja tekid Laeva andmed: nimi:ml Silja Europa IMO number:8919805 Kutsung: ESOJ üldpikkus:201,8m laius:32m Suvine süvis:7.6m suvine vabaparras:0.8 pardakõrgus:55m kogumahutavus:59914 puhasmahutavus:41310 dedveit:5380 tühikaal:26 728t süvise sõltuvus kaalust:50 Peamasinad: Masinate tüüp ja arv: 4x6 cyl man 6c 58/64 Ekspluatsioonikiirus:21sõlme peamasinate võimsus: 32580 kW Päästevarustus: päästepaadid:6 päästeparved:32 päästepaadi mahutavus:150inimest parve mahutavus: 101 inimest päästerõngaid:10 Tuletõrjevarustus: vesikustuti:10/203tk vahtkustuti:20l pulberkustuti:12l-125tk/25l-24tk/50l-5tk Co2 kustuti:6kg 20tk
Mõõdukiri Loa-maksimaalne ehk üldpikkus.B-maksimaalne laius.Tka-maksimaalne süvis ahtri kiilult.(Tkf- vööri).Lpp või LBP-laeva pikkus loodsirgete(ahtri loodsirge AP ja vööri loodsirge FP). D-laeva parda kõrgus kiilust ülemise tekini.f-vabaparda kõrgus ülemise tekini(määrab klassifikatsiooniühing).Tkm-süvis kiilult miidlis Tkm=0,5(Tka+Tkf).ttrimm( different)t=Tkf-Tka. AP-ahtri loodsirge.FP-vööri loodsirge.BL-baasliin.Q-Kreeninurk. Vabapardamärgistus Vabaparras (f)- parda kõrgus, mis on mõõdetud vertikaalselt laeva keskkaare kohalt peateki ülemisest servast kuni veeliinini .Minimaalne vabapardakõrgus lubatud täislasti korral jääks ikkagi piisav ujuvusvaru (määrab ära palju lasti, kütet, ballasti jne kokku võib peale võtta)peatekk oleks niisugusel kõrgusel, et oleks välditud (vähendatud) lainetuses üleuhtumine. 9. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Laevade ülevaatused, ülevaatuse liigid ja perioodilisus.
annaabi.ee 
