Andreas Huysseni idee "postmodernsest seisundist" on jõudnud ka postmodernistlikku kunsti, milles tunnistatakse Jürgen Habermasi ettepanekut, et modernism on "lõpetamata projekt" ja otsitakse uusi kommunikatsioonipraktikaid. Mujal, eriti väljaspool Adorno traditsiooni, on postmodernismi innukalt omaks võtnud näiteks kultuuriteoreetik Jean-François Lyotard, muusikateadlane Lawrence Kramer ja paljud heliloojad, kelle jaoks tundub postmodernism vabanemisena sõjajärgse modernismi keeldudest. Sellises kliimas on avangardismi saatus selgelt küsitav. Ühe väitena on see mõiste olemas veel ainult kitsalt, tänapäevase kultuuri kohitsetud määratlusena, mis seostub jätkuva, kuid nüüdseks laialivalgunud modernismi projektiga. See projekt ei ole enam eriarvamusel, vaid eksisteerib mitmete kultuurivaldkondade ühes nurgakeses. Seda ei ohusta enam ei poliitika ega massikultuuri esteetika.
1. Talupojad olid õigusteta pärisorjad, kelle vara kuulub mõisnikule. 2.Talupojad sõltusid täielikud mõisnikust, kes võis neid oma suva järgi müüa, kohut pidada ja koormisi määrata. 3.Talurahva protest väljendus sageli pagemises mere taha, enamasti aga Venemaale, kus õigeusku läinud talupoegi välja ei antud. 4.Balti provintsidele laiendati asehalduskorra ajal ka Venemaa maksusüsteem ühtne pearahamaks. 5.Talupojad tõlgendasid uut korda mõisakoormistest vabanemisena ja keeldusid teotööst 6.Mässumeelsuse lõpetamiseks majutati küladesse vene sõdurid. 5. Kaubandus Kaugkaubandus 1.Teravili peamine Eesti ala ekspordi artikkel. 2.Aadel üle mere kaubelda ei tohi(Müüs hoopis kaupmehele, kes omakorda edasi müüs) 3.Kaubandus Rootsi, Vene ning hansalinnadel Põhja-Euroopa linnadega. Sisekaubandus 1.Sõbrakaubandus: Igal talupojal kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. 2.Väikelinnades kaupmeeste arvu ülempiir, leevendamaks kaupmeeste omavahelist
· R- Realistic (reaalne ja saavutamist väärt) · T- Time able (ajastatud ja käegakatsutav) Marve Koppel Ärikoolituse osakond Specific- täpne ja üksikasjalik · Eesmärk peab olema väga täpselt määratud, nii et kõik, keda see puudutab saavad aru, mis see on, mille poole püüeldakse. Eesmärgi sõnastus peaks olema positiivne, väljendatud liikumisena millegi poole, millegi saavutamisena, mitte millestki vabanemisena. Marve Koppel Ärikoolituse osakond Measurable- mõõdetav · Kindlasti tuleb paika panna mõõtmiskriteeriumid, mille alusel hinnata eesmärgi saavutamist (millist tulemust me näeme, kuuleme ja tajume). Marve Koppel Ärikoolituse osakond Attainable- saavutatav ja kontrolli all · Püstitatud eesmärk peab olema aktsepteeritud nende poolt, kes vastutavad selle saavutamise eest. Marve Koppel Ärikoolituse osakond
· 1765 oli Liivimaa rüütelkond sunnitud nõustuma keisrinna ettepanekutega talurahva olukorra parandamiseks: · Talurahval on õigus vallasvarale. · Määrati koormiste ülempiirid. · Piirati kodukariõigust 30 vitsahoobiga. Eestimaal samalaadseid seadusi ei kehtestatud. e. Nn pearaharahutused (1784): · Balti provintsidele laiendati asehalduskorra ajal ka Venemaa maksusüsteem ühtne pearahamaks. · Talupojad tõlgendasid uut korda mõisakoormistest vabanemisena ja keeldusid teotööst (Räpina mõisas nn puunuiasõda). · Mässumeelsuse lõpetamiseks majutati küladesse vene sõdurid. f. Vastuseisu suurenemine pärisorjusele: · Valgustusideed ja Suur Prantsuse revolutsioon. · 1796. G.H.Merkeli raamat kui otsekohene käsitlus Liivimaa talurahva olukorrast. Eesti linnad ja linnamajandus 17.-18. sajandil 1. Varauusaegsed Eesti linnad a. 16. saj. lõpul oli Eestis 10 linna:
minevikust oma institutsioonidele õigustust otsiva), tugevalt religioonist mõjustatud ja veel palju feodalismi (keskaja) elemente sisaldanud ühiskonnaterviku asendumist ratio, inimmõistuse piiramatut potentsiaali uskuva ning tulevikku suunatud ja progressi ideest kantud ühiskonnasüsteemiga. Eesmärgiks oli ehitada üles uus ning parem, arukam ja õiglasem ühiskond/maailm. Immanuel Kant defineeris oma kuulsas artiklis ‘Was ist Aufklärung’ (Mis on valgustus) valgustust inimese vabanemisena omasüülisest alaealisusest, mis avaldub inimese emantsipatsioonina kolmes valdkonnas – tunnetus, moraal, poliitika. Usk inimmõistuse võimesse parandada inimese elu ühendab kõiki valgustustegelasi vaatamata paljudele erimeelustele. Sisepoliitikas viis valgustus ja sellega seotud revolutsioonid vabariikliku riigikorra kehtestamiseni (ehkki paljud valgustajad pooldasid pigem valgustatud monarhiat), mis
annaabi.ee 
