Ajaloolane Eduard Meyer on rõhutanud vabakslaskmist ning seega orjade võimalusi sotsiaalse tõusu ja vabaduse saavutamiseks. Mihhail Rostovtsevi sõnul näitab see, et ka antiikaja majandus tegi läbi kapitalistliku arengufaasi. Veyne'i järgi ei olnud enamikel vabakslastutel peremehi, tänu kellele oleksid nad saavutanud täieliku vabaduse. Nad ei olnud siiski tõelised kodanlased ega saa selleks iial. Enim analüüsitakse tuntud vabakslastut nimega Trimalchio, kellest on kujunenud justkui vabakslastute sümbol. Paljud vabakslastutest olid varem töötanud põllumajanduses ning võisid saada maavaldajateks. Samas leidus vabaks- lastuid, kes olid täiesti varatud. Sellisel ühiskondlikul tegelaskujul on vähe kindlaid kontuure, erinevalt aristokraatiast. Ühest küljest oli vabakslastu olnud ori, mida ta ei unustanud iial, ning teisest küljest on tal mitmeti mõistetav staatus. Seega on ka arvamused lahknevad ühed
ärevatel aegadel pidi olema patriits.määras konsul senati ettepanekul.seda juhtus harva.kogu imperium kuulus talle. See on ainuke ametipost, millele ei kehti kollegiaalsuse printsiip. võim kehtis vaid 6 kuud. valib endale ise abilise: magister equitum 8) Keiser Kodanikkond. Perekond 1) Laiendatud perekond 2) pater familias ja tema funktsioonid ning õigused Abielumees, varanduse omanik, orjade omanik, vabakslastute patroon-klientide patroon. Tal on juriidiline õigus oma kodakondsete elu ja surma üle. Loode kuulub emale, kui see sünnib, isale. Kõik perepojad saavad pater familias’teks, kui nad on orvud(сироты) või isa poolt emantsipeeritud siis katkeb ka juriidiline side oma vendade-õdedega. Juhib põhimõtteliselt majapidamist, jagab hommikul orjadele käske, kuulab intendendi aruannet jne
klassikaline ajastu (2. ja 3. sajandi) jurisprudents (õigusteadus). See ongi õigus, mis omal ajal oli levinud suures osas tolleaegsest antiikmaailmast. Järgnevas referaadis käsitlen lähemalt mõningaid Rooma perekonnaga seotud suhteid. Esmalt sissejuhatav osa Rooma õiguse arenemisloosse ja eraõiguse iseloomustus. Need sissejuhatavad teemad on toodud mõistmaks Rooma õiguse ajalugu ja tähtsust. Edasi käsitlen naise elu vanas Roomas ning orjade ja vabakslastute eluolu. Lisaks Rooma perekonnast lähemalt ja abielust. Abielu cum manu(käe all) ja sine manu(ilma käeta)Abielu sõlmimise vormid. Abikaasade varalised suhted. Kaasavara instituut. Abielu lõppemine. Isavõim. Laste õiguslik seisund. Vanemate ja laste varalised suhted. Isavõimu all olevate laste õigus- ja teovõime. Laste seadustamine (legitimatio) ja lapsendamine (arrogatio, adaptio). Eestkoste ja hooldus. Rooma õigusteaduse areng
olnud, ei kestnud kaua ka eraõiguse valdkonnas: kuni 3. sajandi alguseni eKr eraldasid plebeisid ja patriitse veel ranged keelud; kohtumõistmises kehtisid isegi keskmise vabariigi ajal suured erinevused vastavalt sellele, kas süüdistatav oli assiduus või proletarius (kõrgemast seisusest või lihtrahva hulgast). Kõige võrdõiguslikum periood oli aga vabariigi viimane sajand, mil vähendati näiteks tunduvalt vabakslastute kohustusi. Keisririigi kehtestamisega tekkis aga tugev vastupidine suundumus, mis sai edaspidi üha hoogu juurde. Poliitilises ja sotsiaalses korralduses taastati ebavõrdsus, mis lähtus seisuste (ordines) hierarhiast, laienedes ka eraõiguse valdkonda. Senaatorite ja ratsanike jaoks – kelle seisus oli ametlikult pärilik – kehtis eriline abielu- ja pärandiõigus. Mis veelgi tähtsam – neil oli õiguslikud privileegid (näiteks võis nende üle kohut mõista vaid senatikohus) ja
õiguse kui kohus oli talle määranud karmi karistuse, õiguse sõlmida lepinguid ja abieluõiguse. Kodanikud kanti spetsiaalsesse nimistusse. Iga viie aasta tagant viidi läbi rahvaloendus (tsensus), mille põhjal koostati kodanike nimekiri, kuhu kanti sisse kõik täisealised vabad mehed. Selle mõte oli kodanike maksustamine ja sõjaväe kohustatus. Kodanikud pidid ametnikele teatama kõik oma andmed: nime, vara, sünnikoha, isanime ja vabakslastute puhul ka vabakslaskja nimi nad pidid ka andma truuduse vande riigile. Kodanike nimistusse naisi ja lapsi sisse ei kantud. Kodaniku õigused võidi teatud puhkudel ka ära võtta: nt kui inimene muudeti orjaks, kui inimesele oli karistuseks määratud pagendus, või kui rahvakoosolek tegi vastava otsuse. Vaba kodanik pidi ilmtingimata omama maad, ilma maata ei saanud saada kodanikuks, sest selle põhjal käis varanduslik jagamine. Kodanik pidi ise hankima endale relvastuse
annaabi.ee 
