· Pere positsioon: isa aidamees ema pereemand · Aida-Vidri ristinimega Friedrich Reinhold · Kodu palvevendlik, saksteustav Mõjutused · Vennastekoguduse liikumine · Rahvapärimuse kandjad mõisateener Kotlep Virumaal tuntud rändav kerjuslaulik Kadrina kirikhärra Knüpffer, kes korjas rahvaluulet Lugemisoskus ema juhatusel Perekond vabaneb pärisorjusest 1815. aastal Vabakirja sisu · Tasuks kauaaegse ustava teenistuse eest · Aidamees Johann Reinholdsohn on koos järeltulijatega kõigist pärisorjuse paelustest lahti · Poja liignimeks on fikseeritud Kreutzwald · Perekond võib endale elukohta valida · Alla kirjutatud Kaarli mõisas 26. aprillil 1815. a Rakveres 1815-1818 Rakvere kreiskool (rekonstruktsioon) Esimesed koolid - Rakvere 1815: 11-aastane, Rakvere elementaarkool 1817: Rakvere kreiskool õppekeeleks saksa keel õppemaks
22. Kes olid eeskujudeks Kreutzwaldile luuletajana? 23. Millal ja millises luulekogus ilmus Kreutzwaldi luuleparemik? 24. Missugune oli Kreutzwaldi luulekeel? 25. Milles seisneb Kreutzwaldi loomingu tähtsus eestlasest lugejatele? 26. Milline mõju oli Kreutzwaldil teistele ärkamisaja kirjanikele? 1. Kreutzwald on kirjaniku sünnikoha Ristimetsa saksakeelne tõlkekuju. Perekond loobus endisest nimest Reinholdson 1815.aastal, kui kirjaniku isa sai mõisnikult vabakirja. 2. Kooli lõpetamise takistuseks sai vanemate kehv majanduslik olukord. 3. Ohulepal avanesid Kreutzwaldil ootamatult edasiõppimise võimalused. Vennastekoguduse juht Fr.Genge otsis kolme eestlasest noormeest avatava seminari õpetajateks ning Kreutzwald osutus sobivaks kandidaadiks ja sai jätkata tasuta õpinguid Tallinna saksa kreiskoolis. 4. Kreutzwald astus kirjandusliku avalikkuse ette ,,Vaga Jenoveva eluloo" tõlkega. 5. Kreutzwald asus 1825
1304 seisuste konföderatsioon ja 14. sajandi II poolel seisustepäevad, millest 1422 kasvas välja Liivimaa maapäev. Maal langesid etnilised piirid kokku seisuslike ja sotsiaalsetega: feodaalid olid sakslased, talupojad eestlased; saksa talupoegade immigratsiooni ei olnud, eestlased ei saksastunud, kuigi saksa kultuuri mõju oli tugev. Talurahva põhimassist (külakogukonna ühismaid kasutavatest adratalupoegadest) eristusid vabatalupojad (vabakirja valdavad sõjateenistuslased, mõisa ametimehed ja raharenti maksvad talupojad) ning vähese maaga (üksjalad, vabadikud jms) ja maata (sulased) talupojad. Mõisade kasvuga kaasnes teoorjuse kasv 16. sajandil normaaltalult 36 teopäeva nädalas. Mõisamajanduse ja teoorjuse kasvu seletatakse tavaliselt Lääne-Euroopa viljaturu 9 virgutava mõjuga, eriti 15. sajandi lõpust alates
Jesuaga ja Moskvas toimuva paralleelid: Nii meistrit kui Jesuat karistati Kristuse pärast. Mõlemas oli poliitiline juht Jumalast üle. Rahvas läks kaasa, diktatuur. Margarita ja Matteus tunnistasid teise erilisust, olid valmis teenima, abistama. Jesua ja meister mõlemad reedeti. 2. Fr.R.Kreutzwaldi elu ja looming, eesti rahvuseepose kujunemine Kreutzwald (1803-1882) Sündis virumaal kingsepa pojana (lihtsat päritolu). 1815 sai tema isa mõisnikult vabakirja (varem kui teised). Pärast vabakirja said perekonnanimeks Ristimetsa (Kreutz+wald). Tema haridustee kulges raskustega. Paistis silma hoolikusega. Õpingud jäid rahanappuse tõttu pooleli. Hiljem avaldas võimalus saada koolitust, et saada seminari õpetajaks, et temast saaks vaimulik. Tal polnud vaimuliku haridusega midagi peale hakata, läks Peterburi arstiks õppima, kuid raha vähe, Tartusse tagasi. Kogus rahvaluulet, rändas mööda Eestit ringi. Ülikooli ajal süvenes huvi kirjanduse vastu
Puskin saadeti Odessasse. Puskini arvates on rahvas orjameelne ja ei tahagi uudsust, ei väärigi, ei osata tahta. ,,Nõuks võtsin külvitööle minna". 2. ,,Jevgeni Onegin" 3. Eesti kirjanduse lätteil (kroonikaist kuni Kr.J.Petersonini) Pilet 15 1. M. Lermontovi elu ja looming 2. ,,Meie aja kangelane" 3. Fr.R.Kreutzwaldi elu ja looming Kreutzwald (1803-1882) Sündis Virumaal kingsepa pojana. 1815.a-l sai isa mõisnikult vabakirja ja nii sai perekonnanimest Reinholdsen Kreutzwald (see on saksa keeles Ristimets see oli aga tema sünnikoha nimi). Käis elementaarkoolis, kreiskoolis. Ta oli hoolas. Õpingud jäid aga pooleli halva majandusliku olukorra tõttu. Hiljem avanes tal siiski edasiõppimise võimalus avatava seminari õpetajaks. 1825.a-l lõpetas gümnaasiumi ja läks Peterburi Arstiteaduse Akadeemiasse. Suundus aga TÜ-sse Peterburi kalli elu tõttu. Juba kreiskoolipäevist kogus ta rahvaluulet
annaabi.ee 
