Reklaam vs. kaasaegne kunst: Vabadus Väär oleks võrrelda ning suhestada reklaami kaasaegse kunstiga tõdemata, et need mõlemad on kunsti avaldumise vormid. Vahel isegi loominguliselt sarnased, kuid samas erinedes eesmärkide ja olemise põhjuste poolest. Teatud ajahetkedel on reklaam ja kaasaegne kunst tähendanud ühte ja sama: näiteks ajaloo poolt põlatud, kuid graafiliselt kahtlemata väärtuslikud Nõukogude Venemaa esimeste aastakümnete propagandaplakatid. Mida muud aga on propaganda kui reklaam valitsevale ühiskonna- ja riigikorrale. Hiljutisem näide ajaloost on Andy Warholi kaasaegse kunstiteose muundumine Campelli purgi tomatisupi ametlikuks logoks. Mis oli nendel puhkudel kaasaegse kunsti reklaamistumise eelduseks? Tõenäoliselt ühised huvid ning nimetatud kunsti vormiline lihtsus, mis lubas algideed kõigile selgitada. Tänapäeval reklaam ja kaasaegne kunst naljalt sellist ühist eesmärki enam ei leia. Kaasaegne...
Sellest ajast alates, kui Eesti astus Euroopa Liidu liikmeks, on meie elu liikunud märkamatult paremuse poole. Kuid seda on tehtud just iseseisvuse hinnaga. Miks tegeleda asjadega ise, kui ,,suuremad vennad" on juba kõik tarviliku ära teinud? Liitu kuuludes oleme maksnud lõivu suverräänsuse näol. Mina arvan, et jah, riigi iseseisvust on piiratud ning Eesti Vabariik on astunud kunagise Nõukoguse Liidu haardest Euroopa Liidu lõugade vahele. Vahe kahel liidul on vaid tingimustes ja vabadustes. Siiamaani oleme me hästi hakkama saanud ning iseseisvalt oleks päris raske rääkida kaasa ka meid puudutavates sätetes. Inimene või inimkond siiski peab alluma mingile kindlale liidrile. Veel 20 aastat tagasi oli selleks NSV Liit, tänapäeval USA ning Euroopas Euroopa Liit. Ilma juhita liiguksid inimesed edasi rohkemate tülidega ning minu arvates on ,,suurema venna" olemasolu vajalik, et tagada kord, olgu siis hinnaks kasvõi tükike iseseisvust.
Subjektiivne õigus ei ole käitumisakt ise, vaid eeldus selleks. Subjektiivse õiguse kandjaks saab olla õigussubjektne isik. Õigussubjektsus on õigus- ja teovõime kokkulangevus. Füüsiliste isikute puhul sõltub see east ja psüühilisest seisundist. Füüsilise isiku õigussubjektsuse sisu väljendub tema õiguslikus staatuses, s o talle põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste ning teiste õigusaktidega antud kohustustes, õigustes ja vabadustes. Põhiseaduslikud vabadused, kohustused ja õigused on nii objektiivse kui subjektiivse õigusena garanteeritud kõigile egaalselt, kuid individuaalne õiguslik staatus võib sõltuvalt teovõime mahust paratamatult olla faktiliselt individuaalselt erinev. Subjektiivne õigus eeldab alati: teise poole korrespondeeriva vastukohustuse olemasolu riikliku sunni kohaldamise võimalust subjektiivse õiguse realiseerimise tagamiseks. 38
isikule selles, et ta võib realiseerida õigusnormis sätestatud käitumiseeskirja. Subjektiivne õigus ei ole käitumisakt ise, vaid võimalus (eeldus) selleks. Subjektiivse õiguse kandjaks saab olla õigussubjektne isik, kellel õigus- ja teovõime kokku langevad. Füüsilise isiku õigussubjektsuse sisu väljendub tema õiguslikus staatuses, - põhiseadusega ja õigusaktidega antud kohustustes, õigustes ja vabadustes. Ühised inimõigused õigus elule, tervisele, omandile jne. ei ole samad, mis kodanike poliitilised õigused. Subjektiivne õigus eeldab alati: 1. teise poole korrespondeeriva vastukohustuse olemasolu; 2. riikliku sunni korraldamise võimalust subjektiivse õiguse realiseerimise tagamiseks. Subjektiivne õigus seisneb eelkõige õigustatud subjekti teatava käitumise võimaluses, mitte aga käitumisaktis endas. 2.4 Õigussuhte objekt
Subjektiivse õiguse kandjaks saab olla õigussubjektne isik. Õigussubjektsus s.o õigus- ja teovõime kokkulangevus. Füüsiliste isikute puhul sõltub õigussubjektsus east ja psüühilisest seisundist (st õigussubjektsust mõjutavad siin üksikisiku teovõime kriteeriumid). Füüsilise isiku õigussubjektsuse sisu väljendub tema õiguslikus staatuses, s.o talle põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste ning teiste õigusaktidega antud kohustustes, õigustes ja vabadustes (PS II pt.). Igas riigis on erisusi kodaniku õiguslikus staatuses: võrdleme staatust antud riigis mõne teise riigi kodanike staatusega - nt kodakondsuse omandamise erinevad alused (kas üksnes isaliini pidi või nii isa- kui emaliini pidi; naturalisatsiooni erinev tähtaeg, mis nt Eestis on 6 aastat, USA-s 5 aastat, aga San Marinos 48 aastat). Kuid seejuures peavad olema ühe ja sama kategooria isikute kohustused ja õigused võrdsed ehk egaalsed
annaabi.ee 
