Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Oma lojaalsust kinnitab õiguskantsler Riigikogu ees ametivande andmisega ning pärast seda astub ametisse. Õiguskantslerit ei saa poliitistel põhjustel vabastada, ta tagandatakse ametist üksnes tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast. Samuti tagandatakse õiguskantsler ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest, mille puhul on seadusega ette nähtud vabaduskaotuslik karistus, süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast. Õiguskantsleri sõltumatuse tagab ka keeld olla mõne teise riigi, kohaliku omavalitsuse või avalikõigusliku juriidilise isiku ametis, osaleda erakonna tegevuses, kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse või järelvalveorganisse ja osaleda ettevõtluses. Õiguskantsler on oma tegevuses teistest riigivõimukandjatest sõltumatu. Järelevalve teostamine Õiguskantsleril on asja menetlemise käigus vaba
seitsmeks aastaks. Oma lojaalsust kinnitab õiguskantsler Riigikogu ees ametivande andmisega ning pärast seda astub ametisse. Õiguskantslerit ei saa poliitilistel põhjustel vabastada, ta tagandatakse ametist üksnes tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast. Samuti tagandatakse õiguskantsler ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest, mille puhul on seadusega ette nähtud vabaduskaotuslik karistus, süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast. Õiguskantsleri sõltumatuse tagab ka keeld olla mõne teise riigi-, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku ametis, osaleda erakonna tegevuses, kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse või järelvalveorganisse ja osaleda ettevõtluses. Õiguskantsler on oma tegevuses teistest riigivõimukandjatest sõltumatu. Õiguskantsleri otsused on soovituslikud. Kohtuotsused on täitmiseks.
2) kui ta on kestvalt üle kuue kuu järjest võimetu täitma oma ülesandeid, õiguskantsleri ettepanekul uue õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse astumise päevast; 3) uue õiguskantsleri poolt esitatud uue õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse astumise päevast; 4) tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumise päevast; 5) ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest süüdi mõistva kohtuotsuse, millega on ette nähtud vabaduskaotuslik karistus, jõustumise päevast; 6) tema surma korral. § 38. Õiguskantsleri nõunik (1) Õiguskantsleri nõunikuks võib nimetada isiku, kellel on kõrgharidus. (2) Õiguskantsleri nõunikud on nõunik ja vanemnõunik. (3) Õiguskantsleri nõunikuks võib nimetada isiku, kes on töötanud kohtunikuna, notarina, vandeadvokaadina või kõrgkooli õppejõuna vähemalt kolm aastat või olnud muus avalikus teenistuses vähemalt kolm aastat.
3) uue õiguskantsleri poolt esitatud uue õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse astumise päevast; 4) tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumise päevast; 5) ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest süüdi mõistva kohtuotsuse, millega on ette nähtud vabaduskaotuslik karistus, jõustumise päevast; 6) tema surma korral. § 38. Õiguskantsleri nõunik (1) Õiguskantsleri nõunikuks võib nimetada isiku, kellel on kõrgharidus. (2) Õiguskantsleri nõunikud on nõunik ja vanemnõunik. (3) Õiguskantsleri nõunikuks võib nimetada isiku, kes on töötanud kohtunikuna, notarina, vandeadvokaadina või kõrgkooli
sätetes järgmised parendused: · Topelt karistamist keelava printsiibi täitmiseks peaks kaotama karistusseadustiku eriosa punktid, mis lähevad karistusjärgse kinnipidamise kohaldamist ette nägevate süütegude alla ning kus ühtlasi on korduvus ka kvalifitseerivaks tunnuseks. Vastasel juhul võidakse mõista isikule lisaks suuremale sanktsiooni määrale täiendavalt ka vabaduskaotuslik sunnivahend, mis ei ole küll karistus, kuid mis isiku jaoks tähendab siiski kinnipidamist. · Karistusseadustiku § 87² peaks sisaldama ka narkosüütegusid, kui ühtesid ühiskonnaliikmeid enim ohustavat kuritegude liiki. · Karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise eeldusena peab ette nägema isiku varasemate tegude vastavuse samadele või vähemalt väga sarnastele
kogukonnas, harjumusliku eluviisi ja ümbruse mõju all, või siis oma kinnipidamiskohas paranemise teele asunult selgeid stiimuleid ,,vabadusse" ajutiseks või lõplikuks tagasipöördumiseks. Selliseid alternatiive on mitmeid mõistetud vanglakaristuse lühendamine (kompensatsioon hea käitumise eest ning paranemise teele asumise selgete märkide eest); kuriteos kahtlustatavalt ei võeta enne vabadust, kui kohus on otsustanud, et isik on süüdi ja talle mõistetakse reaalne vabaduskaotuslik karistus. Kinnispidamisasutuses viibijale võib anda võimaluse korraliku käitumise puhul kodus puhkusel käia. a) tingimisi karistus st karistamist, mille puhul ei rakendata kinnipidamiskohas viibimist. b) probatsioon (katseaeg) ehk hooldusvalve. Probatsiooni all mõeldakse nende isikute üle seatud järelevalvet, keda ei ole kinnipidamiskohtadesse mõistetud. Peale lühendatud vangistust, tavaliselt väiksemate kuritegude puhul. Isik peab käima