Toetuse väejuhatuse logistikapataljon Paldiskis- Kalevi jalaväepataljon Võrus- Kuperjanovi jalaväepataljon Kutsealust ei kutsuta ajateenistusse, kui: · Kutsealuse terviseseisund ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele · Kutsealune ei ole läbi teinud vähemalt põhikooli II kooliastet · Kutsealune on kriminaalasjas kahtlustav või süüdistatav, kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni · Kutsealune kannab vabadusekaotuslikku karistust (vangla) · Kutsealune on tudeng, kes on asunud kõrgharidust omandama arsti või õe erialal Ajateenistusest vabastatakse isik, kes: · On asunud asendusteenistusse. · On saanud 28-aastaseks. · On vanglas. · On läbi teinud kohustusliku sõjaväeteenistuse välisriigi relvajõududes või teeninud sõjaväelasena välisriigi relvajõududes vähemalt 12 kuud.
See tuleneb inimlikest kaalutlustest, kuna keelebarjäärist põhjustatud suhtlemisvaegusel ja sugulastega kokkupuute puudumisel võib olla kahjulik mõju. Üleandmist võib taotleda riik, kus otsus määrati või riik, kelle kodanik süüdimõistetu on (elukohariik). Üleandmisega peavad nõus olema nii kaks asjaomast riiki kui ka süüdimõistetu. Konventsioon sätestab ka kohtuotsuste täitmise protseduuri pärast üleandmist. Ükskõik, millise protseduuri elukohariik on valinud, ei või vabadusekaotuslikku karistust muuta trahviks ning alati tuleb arvestada juba kantud vabadusekaotuse kestust. Elukohariigis kohaldatav karistus ei või olla pikem ega karmim kui karistavas riigis kohaldatud karistus. Kohtuotsuste rahvusvahelise kehtivuse Euroopa konventsioon - konventsiooni kohaselt võib iga osalisriik viia ellu teises osalisriigis määratud karistuse tingimusel, et taotleja riik on elluviimist
Selle punkti kohaselt on lubatud seaduslik kinnipidamine pädeva kohtu süüdimõistva otsuse alusel. Vabaduse võtmine on õiguspärane vaid konventsiooni artikli 5 lõikes 1 nimetatud alustel vähemalt üks nendest alustest peab aset leidma. Vaatamata oma mittekaristuslikule nimetusele oleks Koemetsa näitel karistusjärgne kinnipidamine siiski karistusliku sisuga ning tähendaks inimese vabaduse võtmist ja sisuliselt vabadusekaotuslikku karistust. Kohtu seisukohalt on rikutud legaalsuse ehk seaduslikkuse põhimõtet. Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida 3 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10m Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349
Politseiametnikuna võib teenistusse võtta: 19aastaseks saanud vähemalt keskharidusega täielikult teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku tervise ja kutsesobivusnõuetele. Isikud, keda ei võeta politseiteenistusse keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest; kes on kandnud vabadusekaotuslikku karistust, olenemata karistusandmete kustutamisest; kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav; kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödas vähem kui aasta; kes saab pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Sveitsi Konföderatsioon või mis ei kuulu PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsiooni;
ilma et neid kahtlustataks või süüdistataks kuriteo toimepanemises. Preventiivse vahistamise alla ei kuulu meditsiinilised meetmed, mida rakendatakse kohtu otsusel isikute suhtes, kes on süüdimatud või osaliselt 20 süüdivad. Samuti ei peeta preventiivseks vahistamiseks rehabiliteerivate meetmete või mingi teraapia kasutamist kurjategijate suhtes ajal, kui nad kannavad vabadusekaotuslikku karistust. Korduvalt on väidetud, et kuna karistusjärgse kinnipidamise eesmärgiks on reageerida kurjategijast lähtuvale ohule, ei saa seda meedet pidada karistuseks, vaid selle sisu on mittekaristuslik. Sellise lähenemise pooldajad väidavad, et kriminaalkorras karistamine baseerub süüdimõistmisel kuriteo eest. Karistusjärgne kinni- pidamine baseerub tulevaste kuritegude prognoosil, mistõttu pole tegemist kriminaalkaristusega.*8 Just
Kriminaalasjade ühendamine ja eraldamine Ühiseks menetluseks ühendatakse mitu kriminaalasja, kui isikuid kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo ühises toimepanemises. Kriminaalasjadest, milles isikuid kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo ühises toimepanemises, võidakse eraldada kriminaalasi kahtlustatava või süüdistatava suhtes või jätta selline kriminaalasi ühendamata, kui: 1) isiku asukoht on teadmata või ta hoiab kriminaalmenetlusest kõrvale või ta kannab vabadusekaotuslikku karistust välisriigis või esineb muu asjaolu, miks teda ei ole võimalik mõistliku aja jooksul menetlustoimingutele allutada; 2) isik on välisriigi kodanik ja viibib välisriigis; 3) isik pärast kohtueelse menetluse lõpuleviimist taotleb kriminaalasja lahendamist lühimenetluses või kokkuleppemenetluses ning lühimenetluse või kokkuleppemenetluse kohaldamine ei ole võimalik. Ühiseks menetluseks võib ühendada mitu kriminaalasja, kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse:
ütlused ja tugineda A süüditunnistamisel valdavas osas just nendele? Kriminaalasja eraldamine oli lubatav. KrMS 216 lg 2 p 1: Kriminaalasjadest, milles isikuid kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo ühises toimepanemises, võidakse eraldada kriminaalasi kahtlustatava või süüdistatava suhtes või jätta selline kriminaalasi ühendamata, kui: 1) isiku asukoht on teadmata või ta hoiab kriminaalmenetlusest kõrvale või ta kannab vabadusekaotuslikku karistust välisriigis või esineb muu asjaolu, miks teda ei ole võimalik mõistliku aja jooksul menetlustoimingutele allutada; KrMS 216 lg 4: Kriminaalasjast võib eraldada kriminaalasja ühe või mitme kuriteo osas, kui see on vajalik kuriteo aegumise vältimiseks või mõistliku menetlusaja tagamiseks. RK: 3-1-1-64-13 KrMS 291 (Tunnistaja varasemad ütlused kohtus ristküsitlemise võimaluseta) lg 1 p 2: Kohtumenetluse poole taotlusel
annaabi.ee 
