8. Võimude lahusus Võim on mitm e s u g u st e asutuste ja am etikandjate vah el jagatud. Seadusandlikvõim: võimu organiks on parlam e nt. Peavad se a du si vastuv õtm a ja táienda m a ! Táidesaatevvõim: võimu organiks on valitsus, mi s koosn e b ministritest. Peavad poliitilisi otsu s eid ellu viima. Kohtuvõim: organiteks on mitm e s u g u s e d kohtud ja õigu skantslerid ,ke s seis av a d selle e e st, et kõigi õigu s e d ja vabadu s e d oleks se a d u st e koha s elt tagatud. 9. Demokraatliku riigi tunnused: · Võim ei ole koondunu d ainuisiku või asutus e kátte. · Võim on avalik ja kontrollitav. · Võim seis a b rahvalle võimalikult láhed al 10. Parlamentaarne korraldus Rahva s valib parlam e n di s a a dikud ots e s e l valimis el. Pre sid e n di valib parlam e nt.
· Otsus ja arvamusavaldus->ettevõttele, eraisikule kohustuslik Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika teostamine. Vabadu, turvalisus, õgus o Eestistuja riik määratakse iga kuue kuu tagant. Praegu Ungari 2018 Eesti o Otsuste vastuvõtmine: igal riigil on hääli vastavalt elanikonnale nt: Saksamaa,Prantsusmaa,Itaalia, Ühendkuningriigid 29 Eesti ,Läti,Lukesmburg,Küpros 4 o Kokku on hääli 345 o Otsuste vastuvõtmine: Kvalifitseeritud häälteenamus - > kui poolthääli on 255 e 73,9% häälte
* Sotsialism- Kujunes sellepärast, et tolla aegne ühiskond oli ebavõrdne. toetajateks litrahvas. *Kommunism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust palgatööliste diktatuuri kehtstamise abil, eesmärgiks on klasside ja eraomanditeta ühiskond. -- *Konservatism- Säilitada senised ühiskonna korraldus ja traditsioonid.(tähtsad:pere. kodu, rahvus ja isamaa) Nad ei usu võrdsust. * Liberalism- Vabadus. Sõnavabadus, usu vabadus jne.. Üksikisik ja tema vabadu. Põhiseisukoht oli, et riik ei tohi vabadust piirata. Nad toetavad konkurentsi. *Sotsialism- Et ühiskond oleks võrdne. Ühiskond on tähtsam kui üksikisik. Toetavad tugevat riiki. Riik peab majanudst suunama ja kontrollima, et kõik oleks võrdne. -- -- Konservatism- aadlikud ja riigipead, nad ei tahtnud et riigikord muutuks. Liberalism- Inimesed kes said revolutsiooni ajal suured maad ja rikkuse kätte, nad ei tahtnud kautada seda.
varad, kuid siiani pole seda teinud. 2. Milles seisnes maareform? Vaata õpikust I osa lk. 66 3. Võrdle EV arengut demokraatliku parlamentarismi aastatel ja vaikival ajastul! demokraatlik parlamentarism Vaikiv ajastu 1919.-1934 1934.-1938 a) rahvale anti laialdased demokraatlikud a) riigis oli kaitseseisukord, mis tähendas, vabadused, et rahval puudusid demokraatlikud vabadu- sed, b) seadusandlik võim kuulus parlamendile, b) parlament saadeti mitmeks aastaks puh- kusele c) täidesaatev võim kuulus valitsusele, mis c) valitses triumviraat: Päts-Laidoner- sõltus parlamendist ja mille eesotsas oli Eenpalu, riigivanem, d) presidendi ametikoht puudus, d) presidendi ametikoht puudus,
paretisse. Parteisid võib oma vaadete poolest 3ks. 1. vasakpoolsed parteid- peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalseks võrdluseks. Nad pooldavad ühiskonda, kus läheb inimeste sissetulekutes ja võimutes pole eriti suured. Nad on veendunud et vastust kodanike elujärje riigi. Hearidus, tervishoid, eluase, trantsport ja kultuur peavad olema kõigile kättesaadav (SDV, KK erkond.) 2. parempoolsed parteid.-esindavad jõukamate ettevõtlusega inimeste huve. Nende ideaalik on vabadu, konkurents ja õigus valikuleigas elu valdkonnas. Nad pooldavad riikliku ja erasektori konkurentsi hariduses, tervishois jne.. 3. tsentri partei-osades küsimustes kalduvad vasakpoolsusele ja osades parempoolsusele, nende rolliks on pehmendada ideloogilisi vastuolulised Ajalooliselt on ameti ühingud välja kujunenud tööliste paranduslike huve kaitsnud organisatsioonidest. AÜ nõuab väärikat palki, saadustega sätestatud tööaega, tervislike töötingimusi ja tööohutust. Tp on AÜ
5. Arutlege, kas sõjad ja konfliktid kaovad tulevikus. Kirjandus ! Clausewitz, C. von. Sõjast. Tallinn, 2004. Howard, M. Rahu leiutamine. Tallinn, 2006. Kagan, R. Paradiis ja jõud. Tallinn, 2003. Keegan, J. Sõjakunsti ajalugu. Tallinn, 2004. Sun Bin, Sun Zin. Sõja seadused. Tartu-Tallinn, 2001. 28 3. Eesti riigikaitse üldine korraldus Eesti on iseseisev demokraatlik vaba- ga kaasnevaid igaühe õigusi ja vabadu- riik. Eesti iseseisvus on võõrandamatu. si peetakse nii väärtuslikuks, et riik on See tähendab, et Eesti on suveräänne kohustatud neid kaitsma samamoodi riik ning Eesti maa-ala, õhuruum ja nagu Eesti maa-ala, õhuruumi ja terri- territoriaalveed on puutumatud mit- toriaalvesi. te kellelgi teisel peale Eesti Vabariigi ei Eesti riigikaitse eesmärgid on sõnasta- ole õigust teostada nende üle oma või-
annaabi.ee 
